Njuike sisdollui
Fágaartihkal

Mii lea erohus báruin ja suonjardeamis?

Mii hupmat čuovgasuotnjariid, UV-suotnjariid ja radioaktiiva suonjardeami birra, muhto seammás maid mikrobáruid ja radiobáruid birra. Leat go bárut ja suonjardeapmi seamma, vai leat go iešguđetlágán fenomenat?

Mii lea bárru?

Video čájeha báruid mat bohciidit go goaikkanas deaivá čáhcegierraga. Goaikkanas ráfehuhttá čáhcegierraga, ja ráfehuhttin leavvá juohke guvlui. Mii rievttimielde dáhpáhuvvá? Manne bárru sirdása?

Video: Tom Knudsen / CC BY-SA 4.0

Go dan galgat vástidit, fertet mii álgit sivain, namalassii goaikkanasain mii gáhččá čáhcái. Dat ráfehuhttá čáhcegierraga. Go čahci lea oktalaš, de oassi čázis mii lea bálddas maiddái váikkuhuvvo. De fas dat oassi mii de lea bálddas maiddái váikkuhuvvo, juste dego dominobihttát mat leat ceaggut ja gáhččet ja gaikkihit mielde boahtte bihttá.

Mo ráhkaduvvo bárru?

Go galgá báru ráhkadit de ii leat doarvái ráfehuhttemis mii leavvá. Ferte leat juoga mii oažžu juohke oasi bárus fas ruovttoluotta dássedeattu sajádahkii.

Čáhcebáruid dáfus lea deaddofápmu mii dagaha dan, ja báruide mat leat streaŋggas ges báddi mii čavgá. Dominobrihkain mat gahččá ii leat dakkár fápmu, ja nu ii šatta bistevaš bárru..

Mii lea čuovga?

Jus čuovga lea bárut, mii de leavvá? Ii lean ovttaoaivilvuohta dán áššis ovdal guhkas 1800-logu sisa, go de čađahuvvojedje eksperimeanttat mat dorjo bárroteoriija. Muhto kvántafysihkain lea eahpádus fas čuožžilan, ja vel otná beaivve eai leat dutkit áibbas ovttaoaivilis.

Muhtumat dadjet čuovga lea bárut, ja earát fas oaivvildit ahte čuovga lea partihkkalat, ja muhtumat dadjet čuovga lea sihke bárut ja partihkkalat. Ii leat duođaid álki ipmirdit!

Mii hupmat čuovgasuotnjariid, liekkassuonjardeami ja mikrobáruid birra. Ja mii orrot geavaheame bárro- ja suonjardeapmesániid veaháš seahkálaga. Muhto jus čuovga lea bárut, lea go suonjardeapmi maid bárut? Maid don doaivvot?

Tenk gjennom og diskuter

Mii doaivvot lea erohus báruin ja suonjardeamis?

  1. Ii leat erohus. Buot suonjardeapmi leat rievttimielde bárut.

Kommentára

Muhtin muddui riekta. Elektromagnehtalaš suonjardeapmi, nu mo čuovga ja radiobárut, sáhttet čilgejuvvot bárrun. Eará suonjardansorttat eai leat bárut, nu mo alfa- ja betasuonjardeapmi, mat leat partihkkalat.

  1. Mun doaivvon dat leat guokte áibbas iešguđetlágan ášši, dušše muhtomin suonjardeapmi láhtte dego bárru.

Kommentára

Muhtin muddui riekta. Suonjardeapmi sáhttá leat sihke bárut ja partihkkalat. EM-suonjardeapmi sáhttá láhttet sihke dego bárrun ja partihkalin (fotonan).

  1. Sáhttet iešguđetlágan bárut, ovdamearkka dihte čáhcebárut ja jietnabárut, ja dat han eai leat suonjardeapmi!

Kommentára

Riekta. Bárut sáhttet leat mekanalaččat, nu mo čáhce- ja jietnabárut. Dat eai leat suonjardeapmi.

  1. Erohus lea ahte mii dadjat suonjardeapmi dalle go lea alla energiija.

Kommentára

Ii leat riekta. Suonjardeapmi lea energiija fievrrideapmi, bárrun dahje partihkalin, leaš dál alla dahje vuollegis energiija.