Čuovga: Partihkkalat vai bárut?

1600-logus oinnii nederlándalaš Christian Huygens ahte čuovggas ledje máŋga iešvuođa mat muittuhedje čahcebáruid ja son oaivvildii ahte čuovggas ferte leat báruid luondu.

Partihkkalat?

Dovddus eaŋgalas dieđaolmmái Isaac Newton čájehii ahte dábálaš beaivečuovggas leat máŋga ivnni (ruoksat - oranša - fiskat - ruoná - alit - indigo - violeahtta). Dan vuođul son maid diđii ivdneseaguhusaid birra, ja sáhtii ráhkadit buot ivnniid go seaguha golbma primáraivnni: ruoksat, ruoná ja alit. Dan dihte son oaivvildii ahte čuovggas fertjejit leat smávva partihkkalat, ja ahte dat ledje golmmaláganat; namalassii ruoksadat, ruonádat ja alihat.

Go Newtonis lei nu lihkku eará fysihkkasurggiin, de lei partihkkalgovva mii "vuittii" riiddu Huygensa ja Newtona gaskkas loahpas 1600-logu.

Bárut?

Jagis 1801 čađahii Thomas Young ovtta dain eanemus dovddus eksperimeanttain fysihkkahistorjjás, namalassii duppálsálvoeksperimeanta. Dainna čájehii ahte čuovga ráhkada interfereansaminstariid juste nu mo čáhce- ja jietnabárut. Dát geavahuvvui doarjjan jurdagii ahte čuovga lea bárut. Dál lei riidu mearriduvvon, goit muhtin áigái: čuovgga sáhttá gohčodit bárrun.

Kvántamekanihkka ja fotonat

Dađi bahábut ii lean nu álki. Dihttojedje eará fenomenat maŋŋil (omd. fotoelektralaš beaktu), man duššefal sáhtii čilget jus oaidná čuovgga dego čuovgapartihkkaliid rávdnjin main lea dihto energiija. Juste dán dagai Albert Einstein jagis 1905, ja ásahii doahpagiid fotonat ja kvánttat, ja áibbas ođđa suorggi fysihkas: Kvántamekanihkka.
Kvántamekanihkas eai lean dušše bárut mat leat partihkkalat, muhto maiddái nuppegežiid: partihkkalat sáhttet govviduvvot dego bárrun! Okta vel vahát bárroguottiheddjiide bođii jagis 1923 go Compton čájehii ahte fotonat sáhtte nordat elektrovnnaid vuostá dego livčče lásejorbbážat mat norde.

Čuovggas leat sihke bárro- ja partihkkaliešvuođat.

Dálá fysihkarat leat buori muddui dohkkehan ahte čuovga muhtun háviid láhtte dego bárut, ja eará háviid fas láhtte dego partihkkalat. Dán gohčodit bárro-partihkkal-dualitehtan. Dat mii gusto, lea ahte čuovga lea čuovga, ja mii deattuhit daid iešvuođaid mat leat ávkkálažžan gážaldahkii mainna bargat.