Njuike sisdollui

Fágaávnnas

Akustihkka

Akustihkka lea dieđa jiena birra. Lea sáhka das mo jietna leavvá, mo reflekterejuvvo, váidu ja gievru. Dološáiggi gávnnahedje ahte go hukse amfiteáhteriid de gullet geahččit mii daddjo lávddis, vaikko čohkkájit guhkkin eret.
Romalaš teáhter Bosras, Syrias. Govva.

Buoridit dahje jávkadit jiena?

Latnja mas pyramiidasullasaš hámit gokčet seinniid, dáhki ja láhtii. Govva.

Go barggat akustihkain, de barggu mihttomearri lea sorjavaš lanjain maiguin barggat. Vaikko mii mihttomeriid leaš, de dárbbašat máhtu jietnabáruid láhttenvugiid birra.

Konseartasáles mii háliidit ahte čuojanasaid jietna addá gehččiide nu buori musihkkavásáhusa go vejolaš, dan botta go kántuvravisttis háliidit jávkadit jienaid mat ráfehuhttejit. Dát mearkkaša ahte lea dehálaš hálddašit jiena reflekšuvnna, váidudeami ja gievrudeami dihto dilis.

Jietnastudio

Guokte nieidda hupmaba jietnastudios. Govva.

Jietnastudios leat mikrofuvnnat mat registrerejit jiena ja nuppástuhttejit jietnabáruid elektralaš signálan. Dalle ferte váruhit ahte duššefal jietnagálddu jietna váldo sisa, ja eai fal jietnabárut maid seaidni reflektere. Dan dihte leat seainnit jietnastudios ráhkaduvvon materiálaiguin mat váidudit jiena sakka ja eai atte skája.

Konseartasále

Guoros konseartasále. Govva.

Konseartasáles háliidit ahte orkeasttara jietna leavvá gehččiide vugiin mii bisuha álgoálgosaš jietnagova. Dát lea hástalus go iešguđet šuoŋat (frekveanssat) váiduduvvojit iešguđet ládje. Bássa guoddá guhkimussii, dan botta go diskánta jávká dan dihte go guhkes bárroguhkkodagat oláhit guhkimussii. Lanja reflekšuvnnat maiddái gievrudit báikkálaččat. Konseartasáliin plánejit dáhkke- ja seaidneráhkadusaid dainna lágiin ahte reflekterejit jietnabáruid nu bures go vejolaš. Dan dihte geavahit dávjá dáseheamis elemeanttaid dáhkiin ja seinniin, dahje elemeanttaid maid sáhttá muddet.

Sii geat barget latnjaakustihkain beroštit fáktorain nu mo , ja duolbadasain mat reflekterejit, vai sáhttet bájuhit hupmama ja musihka nu bures go vejolaš.

Ráhta unnidit vuostejienain

Kántuvrrain, girddi siste dahje biillas lea dehálaš unnidit ráhta. Doppe mii háliidit ahte dábálaš hupman galgá álkit gullot, ja eat hálit ahte gullojit alla jienat ja jámma jurran mii boahtá motovrrain dahje áibmomolsunrusttegiin. Gelddolaš vuohki čoavdit oasi dán váttivuođas lea geavahit vuostejiena. Dat lea jietna mas lea seamma vuoibmi ja frekveansa, muhto mohkásta nuppe gežiid.

Geahča dán demonstrašuvnna oaidnit mo vuostejietna doaibmá.

Guoskevaš sisdoallu

CC BY-SADán lea/leat čállán Astrid Johansen ja Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 10/02/2020

Oahppanresurssat

Čuovga, jietna ja bárrofenomenat