Njuike sisdollui
Fágaartihkal

Kodominánta, intermediára ja resessiiva árbi

Genat árbejuvvojit rievddakeahttá, muhto daid váikkuhus ii álo leat oinnolaš. Genavariánta sáhttá doaibmat dominántan, resessiivan, intermediáran ("gasku") dahje kodominántan ("sihke ja").

Intermediára árbi / dievasmeahttun dominánsa

Go váhnemat mat leat muhtin iešvuhtii, ožžot maŋisbohttiid main lea muhtinlágan seaguhus váhnemiid iešvuođain, dadjat ahte árbegeaidnu lea intermediára dahje dievasmeahttun dominánta.

Klassihkalaš ovdamearkka intermediára árbbálašvuhtii gávdnat mii "hearvaledjonnjálbme" nammasaš hearvarásis. Go šattut main leat rukses ja vilges lieđit sehkkejuvvot, ožžot buot boahtte buolvva šattut guvgesrukses liđiid. Maŋisboahttit leat heterozygota dan iešvuhtii ja ožžot nappo juogalágan seaguhusa váhnemiid iešvuođain.

Kodominánsa

Muhtomin geavvá ahte organismmat mat leat heterozygota muhtin iešvuhtii, čájehit guktot . Dán gohčodat kodominánsan ja gusto ovdamearkka dihte sávzza ulloivdnái ja AB varrajovkui. Jus goappešat sávzzas mat sehkkejuvvoba, lea árbbálašvuohta čáhppes ja čuvges ullui, šaddá seagusskovvi nu mo govva čájeha. Jáhkehahtti lea ahte boađusin lea 1/4 čuvges ullu, 2/4 seaguhus ja 1/4 čáhppes ullu.

Varrajoavkkut AB0-vuogádagas – kodominánsa

Genas mii mearrida guhte varrajoavku mis lea, leat golbma vejolaš allela: A, B ja 0. Mii árbet návcca ráhkadit varrajoavkku sihke eatnis ja áhčis, ja vejolaš kombinašuvnnat allelain genabáras leat genotyhpat 00, A0, B0, AA, BB ja AB. Dát allelat genabáras leat seamma sajis goabbatge kromosomas. Nubbi kromosoma kromosomabáras boahtá eatnis, ja dat nubbi ges áhčis.

Jus mii árbet genotyhpa A0 dahje AA, lea mis goappešat dilalašvuođain varrajoavku A, dannego A gokčá 0. Seamma láhkái šaddá sihke B0 ja BB varrajoavku B.
Allelat A ja B leat seamma dominánttat ja váikkuhit seamma garrasit, ja ges allela 0 lea resessiiva (vuolládasti). Varrajoavkkut šaddet danin 0, A, B ja AB ABO-vuogádagas.

Jus muhtin indiviiddas lea sihke A ja B allela, nappo genotyhpa AB (sihke varrajoavku A ja B oktanis), šaddá maiddái fenotyhpa AB (sihke varrajoavku A ja B oktanis). Dát gohčoduvvo kodominánsan.
Sis geain lea varrajoavku AB, leat sihke A ja B joavkku bajildusproteiinnat dain rukses varraseallain, dan ektui go dat bajildusproteiinnat váilot 0 varrajoavkkus. Dán birra sáhtát eanet lohkat čuovvovačča vuolde Varrajoavkkut ja varrasirdin.

VARRAJOAVKKUID

Varrajoavku

A

B

AB

0

Oassemearri49 %8 %4 %39 %
AllelatAA, A0BB, B0AB0

Resessiiva árbi

Muhtin ihtet dušše oidnosii erenoamáš iešvuohtan jus olmmoš lea homozygota gena ektui. Nappo ferte oažžut dan resessiiva gena goappešat váhnemiin jus galgá resessiiva iešvuođa oažžut.
Ovdamearkan dása leat ruoná earttat, vilges "hearvaledjonnjálbmi", varrajoavku nolla (0), čuvgesalit čalmmit ja dat ahte leat albino, nu mo vilges ealga bajimus govas lea.

Allela sáhttá doaibmat dominántan, resessiivan, dievasmeahttun dominántan (intermediára / "gasku") dahje kodominántan ("sihke ja", dego varrajoavku AB).

Guoskevaš sisdoallu

Bihtát ja doaimmat
Forsøk: Krysningsskjema (simulering)

I denne simuleringen kan du trene på dominant, recessiv, kodominant og kjønnsbundet arv. Simuleringen inneholder også en quiz.

Bihtát ja doaimmat
Geahččaladdan: Varrajoavkku mearrádus

Dán geahččaladdamis gávnnahat varrajoavkku anti A- ja anti B-seruma vehkiin, ja oahpat mo antiávdnasat ja antigenat reagerejit nubbi nuppiin.