Vijredh
Daelie lïerh
bïevnesh vijremen bïjre
bïevnesh stuerebe vijreme-juvri bïjre
Vijrije-pryövenasse
Datne lyjhkh vijredh? Jis sïjhth vijredh jïh datne leah Nöörjesne dellie tjoerh vijrije-nummerem utnedh. Dïhte laaken mietie Nöörjesne.
Jis dov lea vijrije-nummere, vijrije-registerisnie tjaalasovveme, vijrije-maaksoem maakseme jïh vuetjeme-pryövenassem dorjeme, dellie datne åadtjoeh vijredh gaskem jeatjah:
sarve, raante, råase, gedtie, bïerne, snöölhke, gierhkie, råate.
Vijrije-pryövenasse lea obligatovreles pryövenasse maam gaajhkesh mah edtjieh stuerebh vijrh vijredh. Nöörjesne tjuerieh dam dorjeme åvtelen maehtieh aelkedh vijredh. Vijrije-pryövenassesne akte teoretihkeles pryövenasse jïh akte praktihkeles kuvsje. Dïhte teoretihkeles pryöve akte såarhts jienebeveeljeme-laavenjasse , jïh desnie vïjhte-luhkie gyhtjelassh gusnie njieljie-luhkie tjuara reaktoelaakan vaestiedidh jis edtja pryövem tjïrrehtidh .
Goltelh jïh lohkh dej ovmessie stuerebi vijri bïjre
Baakoeh
- deavene, deavalahke, minngeles-sarve
- elgku
- prodte, prïdte, vaejsjien-sarva
- elgokse
- sarven-miesie, såehpele
- elgkalv
Åvletjen bïenje
Åvletje akten biejjien vaadtsa edtja sïrregh tjöönghkedh. Joe lij dellie naa jïjnjh muerjieh gaavneme, dellie gåvla mij dïhte svæhtja dan sov duekesne.
Goh jårra, dellie vuajna, magkeres dïhte stoerre bïenje. Dïhte jis vuartesje Åvlese jïh altese muerjie-naahpan.
- Sïjhth maejstedh mov muerjijste? Åvla gihtjie, vaadtsa lïhkebe jïh geelkie dam naehpiem.
Ojhte bårra dejstie muerjijste jïh Åvla åtna luste dïhte. - Gïen bïenje leah datne, jïh guktie dov nomme?
Dïhte barre bårra jïh skeenie dam naehpiem jïh viht Åvlese vuartesje.
Åvla gïetem geelkie jïh dam tjaebpies muadtam deehkehte. Tjidtjebe jis deavan duekeste jijhtele, snjæjrede goh vuajna Åvlam dan stoerre beeren baalte.
Beere billiji jïh gaatoli duj moeri sïjse.
Åvla jis tjyörije jïh tjidtjiebasse jeahta:
- Guktie nimhtie, tjidtjie, mov bïenjem beltiejih?
Gaaltije
Jaahkenelkien, Aanna. (1993). Goltelidh jïh soptsestidh. Daasta berteme.
1. laavenjasse
Datne leah naan heamturem, vaajesem jallh soptsesem goltelamme beeren bïjre. Soptsesth dam.
Snöölhke, nöölhke, sïejpe, vaejsjie, reepenjes, nalka, ålkohke, seejpe, skraantje, skrijpie
Dan latijnen nomme lea Canis lupus. Dïhte gaskem 20 - 55 kg löövles jïh maahta 1 - 8 skoerhtjh åadtjodh. Sïejhme 6- 8 jaepieh jeala. Snöölhke-dåehkesne deere, råaksa jïh dej skoerhtjh.
2. laavenjasse
Daah juvrh jienebh nommh utnieh. Mannasinie datne vïenhth dej jienebh nommh saemiengïelesne utnieh?
Goltelh jïh lohkh
Jåårhtem vijredh
Daatove lij golken, 7.biejjien. Vijreme-tïjje lea aalkeme, men ibie naan vijrh annje vuetjeme.
Daate voestes aejkien gosse jïjtjen röövrem meatan åadtjoejim. Aarebi lim barre dåeriedamme jïh dah jeatjebh vuartasjamme.
Manne lim dearkan jïh daate dan gieltege munnjien domtoe.
Vijremepryövem lim öövtebe jaepiem vaalteme.
Aehtjie lea mov stööremes åvte-guvvie, jïh dïhte mannem lïerehtamme
lyjhkedh ålkone årrodh.
Vijreme lea gieltegs darjome, men maahta aaj ånnetji ovrovne årrodh.
Ibie maehtieh dam voestes juvrem maam vuejnebe vuetjedh. Mijjieh tjoerebe daejredh magkerh juvrh mah gåarede aalesjidh.
Naan biejjieh damtem ov-vissjeles, mohte aehtjie jeahta: ” Datne tjoerh gellieh tæjmoeh vïjredh eannan mij sjædta.”
Ij leah nuekies væjkele vuetjedh jïh vïssjeles årrodh. Men tjoerh aaj ånnetji læhkoem utnedh.
Daate vijreme-biejjie lea akte dååjrehtse maam sïjhtem guhkiem mujhtedh. Daate lij voestes aejkien manne læhkoem utnim.
Mijjieh böötimh dan sæjjan gusnie edtjimh vaaksjodh, jïh eelkimh vuertedh. Dagke naan jåårhth båetieh. Gellie tæjmoeh numhtie tjahkesjeminie, manne sæjloes jïh ov-vissjeles sjïdtim. Tuhtjim ”CandyCrush-spïele” mov mobijlesne lij gieltegåabpoe enn vïjredh.
Dellie faahketji aehtjie eadtjohke-laakan sïmmi: ”Læjsa, vuartesjh!” Dellie jåårhtem ïentjen raedtesne vueptiestim. Manne röövrem mij lij mov eskesne dijpim, jïh modtedi.
Eannan åadtjoejim vuetjedh tjoerim seekere årrodh magkeres juvre lij, jïh mejtie gåaradi dam vuetjedh.
Idtji aehtjie maehtieh naan tjåervieh vuejnedh, dïhte ov-seekere.
Manne garmere jeehtim manne deejrim magkeres juvre lij, jïh sov tjåervieh aaj meehtim vuejnedh.
Aehtjie mannem luhpiem veedti vuetjedh, jïh manne vöötjim.
Manne lim stöörege, jïh jåårhten vååjmesasse råakim. Bööremes skuehtie!
Manne lim dan soe garmere, idtjim gåessie dam dååjrehtsem åajeldh. Daate domtese gosse maam akt buektiehtim, dïhte jïjtje-jearsoem munnjien vedti. Gosse edtja vijredh, dellie lea vihkielommes maehtedh buerie-laakan vuetjedh.
Gaaltije
Malum, Lisa Martinsen. 2020. Aelhkielohkeme heefte. Aajege.
3. laavenjasse
Vaajesth soptsesem.