Hopp til innhold
Fagartikkel

Soptsestehtedh

Naan aejkien datne sïjhth giem joem soptsestehtedh. Daelie datne åadtjoeh govledh mejtie aelhkie soptsestehtedh vuj ij.

Daelie lïerh

  • guktie göökten-taalen nyöjhkedh

  • teksten verbh gaavnedh

  • joekehtsh göökten- jïh golmen-lïhtsi verbi gaskem

  • infinitijvem gaavnedh jïh tjaeledh

  • orre baakoeh

  • tekstem guarkedh jïh gïem soptsestehtedh

Sojjehth verbem soptsestehtedh I

Laavenjassh

Soptsestehtedh

Goltelh, lohkh, vaestedh jïh jåerhkieh!

Gie voejhkele dam soptsestehtedh?

Silje veaskoem seangkoen nïlle sleengkie. Dan sïjse guapah, lijhkie-vaarjoeh jïh abpesem rijtie. Desnie gaampe, mascara, baenie-skubpehke. Dellie nuekies. Kråanke-laesiem varki steegkie. Rætnoe bïjlem gåvla. – Åå, man aavodem!

Aehtjie tjïehtjelasse tjaanga. Veaskoem vaalta. – Dåeredh monnem tjidtjiem! Ih åadtjoeh dejtie almetjidie råakedh. Ean månnoeh dejtie damth gænnah.

Dïhte bååhperostoe. Aahtjan gaahkesje. – Mia joe båateme. Daelie mannem vuertieminie. Dellie veaskoem aehtjien gïeteste ryjhteste. Tjïehtjelistie vaarra. Oksem tjarki gaptjele. Aehtjie tjïehtjelasse baatsa. Sjuehkehte.

– Dïhte vualkeme? Tjidtjie aaj tjïehtjelasse båata. – Idtjih buektehth dam soptsestehtedh? Månnoeh hov jeehtimen edtja monnem dåeriedidh.

Aehtjie åejjiem firrie. – Månnoeh dam dasseme. Manne voejhkelim, men ij goltelh. Ij gåaredh dejnie vielie soptsestidh. Govlijægan guktie Mazda sjåljoste vuaja.

Laavenjasse

Ussjedh jïh soptsesth!

Mij dan mænngan heannede?

Tjaelieh!

CC BY-SA 4.0Skrevet av Maria Kråik Stenfjell.
Sist faglig oppdatert 19.12.2023