Hopp til innhold

Fagartikkel

Minoritehta iežas riikkas

90 riikkas máilmmis ellet lagabui 370 miljovnna olbmo geat adnojuvvojit eamiálbmogin (2015). Austrália aborigiinnat, Lulli-Amerihká mayaindiánat, Ruonáeatnama inuihtat ja Davviriikkaid sápmelaččat leat buohkat eamiálbmogat. Eamiálbmot definerejuvvo dávjá ”álbmogin mii, oalát dahje belohahkii, lea seailluhan iežaset árbevirolaš kultuvrra, árvvuid ja ásahusaid, ja geat elle dihto guovllus ovdalgo stuorraservodat válddii dan badjelasas, dahje stáhtat ásahuvvojedje (ILO-konvenšuvdna nr. 169).

Den aboriginske artisten Albert David. Foto.

ILO-konvenšuvdna nr. 169

Eamiálbmogat leat áiggiid čađa unnán dohkkehuvvon. Olusiin leat stáhtat gos sii ásset, gáržžidan sin iešmearridanrievtti, ja olusat leat vásihan, dahje ain vásihit, doarrádallamiid ja veahkaválddi. Muhto 1989:s nannejuvvojedje máilmmi eamiálbmotservodaga vuoigatvuođat, go ON-organisašuvdna ILO (Riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvdna – International Labour Organization) mearridii konvenšuvnna nr. 169. ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji stáhtain lea dat áidna geatnegahtti álbmotrievttálaš reaidu eamiálbmotvuoigatvuođaid hárrái. Dat mearkkaša ahte buot riikkat geat leat ratifiseren (dohkkehan) dán konvenšuvnna, leat geatnegahtton ollašuhttit dan. Konvenšuvdna váldá ovdamearkka dihtii ovdan guovttegiel oahpahusa rievtti, eananvuoigatvuođaid ja rievtti searvat mearridanproseassaide. Maŋŋá go konvenšuvdna mearriduvvui, de lea miehtá máilmmi šaddan eanet fuomášupmi eamiálbmogiidda ja sin vuoigatvuođaide. Muhto eamiálbmogat leat seammás maiddái vásihan badjelgeahččama. 2016 guovvamánu rádjai leat dušše 22 riikka ratifiseren konvenšuvnna. Ii leat stuorra lohku go diehtit ahte eamiálbmogat ellet 90 riikkas máilmmis. Eamiálbmotjoavkkut leat maiddái vuostálastán ávvudemiid olis mat čatnasit koloniijahistorjái. Eurohpá Lulli-Amerihká ”gávdnama” 500-jagiávvudeamis 1992:s gáibidedje eamiálbmotjoavkkut máhcahit vuoigatvuođaid ja riggodagaid maid ledje váldán sis koloniijaráđđema áigge.

Norga ja eamiálbmotvuoigatvuođat

Norgga stáhta meannudii sápmelaččaid hirbmat hejodit guhká ja čađahii guhkás 1900-lohkui nu gohčoduvvon ”dáruiduhttinpolitihka”. Dát politihkka mearkkašii hilgut ja duolbmat sámi kultuvrra, erenoamážit gielddedettiin sápmelaččaid geavaheames iežaset giela skuvllas.

Norga maŋŋá aktiivvalaččat láidestii ILO-konvenšuvnna mii galgá suodjalit eamiálbmogiid stáhta veahkaválddi vuostá. Konvenšuvdna cealká ahte eamiálbmogiin lea riekti seailluhit ja ovdánahttit iežaset kultuvrra ja giela. Dasa lassin das leat mearrádusat luondduriggodagaid vuoigatvuođaid, oamastanrievtti ja ráđđenrievtti ektui guovlluin maid eamiálbmogat geavahit.

Lassánan dihtomielalašvuođa Norgga áidna eamiálbmotjoavkku, sápmelaččaid, vuoigatvuođaide, sáhttá čatnat dasa mii dávjá gohčoduvvo ”Áltá-akšuvdnan”. 1968:s plánegohte čáhcefápmohuksema Álttáeanus Finnmárkkus. Dat dagahii olu vuosttaldemiid, go huksemis ledje negatiivvalaš váikkuhusat sámi boazodollui, guolásteapmái ja eanadollui, ja guovllu florai. 1978:s ásahuvvui Folkeaksjonen mot utbygging av Alta/Kautokeino-vassdraget. Akšuvdna oaččui stuorra doarjaga miehtá riikka, mii dagahii ahte vuosttaš geardde giddejuvvui kritihkalaš fuomášupmi dasa mo stuorraservodat váikkuha sápmelaččaid eallinvuohkái ja sin guovlluide. Áltá-akšuvdna šattai rabas riidun gaskal sámi ja báikkálaš beroštumiid oktan luonddugáhttenorganisašuvnnaiguin ja ráđđehusa, energiijaeiseválddiid ja Finnmárkku fylkkadiggi. Vaikko Álbmotakšuvnnas lei stuorra doarjja, de mearridii Stuorradiggi huksema, juoga mii dagahii ahte akšunisttat dorvvastedje siviila jeagohisvuhtii, miellačájehemiide ja dađistaga nealgudanakšuvdnii. Norga oaččui dađistaga riikkaidgaskasaš kritihka sápmelaččaid meannudeamis. Ášši loahpahuvvui duomuin Alimusrievttis 1982:s, gos nannejuvvui ahte huksen lei lobálaš. Álbmotakšuvdna heaittihuvvui dan maŋŋá.

Áltá-akšuvdna oaččui dattetge dehálaš váikkuhusaid. Álttáeanu huksenriiddu njuolgga váikkuhus lei Sámevuoigatvuođalávdegotti ásaheapmi 1980:s. Riidu lei bohciidahttán dárbbu čielggadit stáhta oktavuođa sámi kultuvrii ja sápmelaččaid riektedillái. Lávdegoddi geigii iežas vuosttaš čielggadeami 1984:s. Dát čielggadeapmi lei vuođđun sierra sámeláhkii, mii bođii 1987:s, vuođđoláhkaparagráfii 1988:s sámi giela, kultuvrra ja servodaga birra, ja álbmotválljen orgána Sámedikki ásaheapmái 1989:s.[1]

  1. 1«Samerettsutvalget». Jon Knut Berg. Store Norske Leksikon. 2009.
Sist oppdatert 21.06.2019
Skrevet av Inga Berntsen Rudi, Lill Hege Anti og Davvi Girji

Læringsressurser

Sámi filbmaoahppoárka