Åehpiedehteme jïh håaleme
Barkoe- jïh jieleme-suerkine daamhtaj barkijh edtjieh maam akt åehpiedehtedh, vuesiehtimmien gaavhtan ryökneme-taalh jallh orre dorjesem. Sïejhme ovmessie teknihken viehkie-dïrregh nuhtjieh åehpiedehtiemisnie.
Skuvlesne mijjieh vuesiehtimmien gaavhtan åehpiedehtebe gosse daaj learoesoejkesjen ulmiejgujmie barkebe:
- retorihkeles jïh digitaale tjiehpiesvoeth nuhtjedh juktie darjodh jïh åehpiedehtedh tjåanghkan bïejeme tjaalegh
- aktem gaertjiedamme lidteræære programmem tjåanghkan bïejedh jïh dam åehpiedehtedh
Gosse datne edtjh håalodh, dellie daamhtaj tjoerh eensilaakan håaleminie barkedh, dovne gïeleldh jïh guktie håalemem bigkedh. Lissine tjoerh aamhtesem sagke veelebe gïetedidh enn gosse edtjh åehpiedehtedh.
Jis datne galkh åehpiedehtedh jallh håalodh dellie tjoerh eensilaakan ryöjredidh. Datne jearsoes damth gosse sisvegem maahtah, jïh maahtah fokusem utnedh mij vihkielommes.
Daennie boelhkesne golme vihkeles tsiehkieh jïh åvtelen aalkah barkedh, tjoerh daejtie golme tsiehkide tjïelkestidh:
- Mij lea dov aamhtese/teema?
- Gïeh dov goltelæjjah?
- Maam sïjhth åehpiedehtiemisnie soptsestidh?
Jis datne dejtie tsiehkide eensilaakan ussjedamme dellie aelhkebe daejredh maam edtjh jiehtedh.
Datne daajrah mij dov laavenjasse? Daajrah man jïjnjh faageles bïevnesh datne tjoerh meatan vaeltedh åehpiedehtemisnie, jïh mah bielieh aamhtesistie datne tjoerh gïehtjedidh? Jallh åadtjoeh laavenjassen sisvegem veeljedh? Jis ih daejrieh, gihtjh dov faage-lohkehtæjjam guktie datne maahtah aamhtesem gaertjiedidh.
Datne edtjh maam akt goltelæjjide soptsestidh. Jis datne ånnetji dov goltelæjjaj bïjre daajrah, dle ussjedh: Man jïjnjh aamhtesen bïjre dov goltelæjjah daejrieh? Datne edtjh maanide, noeride, geerve almetjidie jallh voeresidie soptsestidh? Maam tjoerh krööhkestidh?
Maam datne sïjhth goltelæjjide soptsestidh? Datne sïjhth saakeles bïevnesh buektedh? Datne edtjh raerieh vedtedh jallh maam akt bïhkedidh? Utnieh tjïelkes ulmiem mearan åehpiedehtieminie barkh.
Gellie bïevnese-gaaltijh gååvnesieh mejstie maahtah veeljedh gosse bïevnesh laavenjassese daarpesjh:
Faage-almetjh
Gihtjh faage-almetjh mah dov bïjre, lohkehtæjjah, gærjagåetie-barkijh jïh jeatjah faage-almetjh. Dah maehtieh nuhteligs bïevnesh dutnjien vedtedh jïh aaj viehkiehtidh gusnie datne maahtah vielie bïevnesh ohtsedidh.
Learoe-gærjah
Learoe-gærjah – dovne trygkesovveme jïh digitaale – leah daamhtaj sjïehtedamme sjïere learoe-soejkesjasse. Dellie maahtah sjyöhtehke bïevnesh gaavnedh dov learoe-gærjine. Lissine maahtah bïevnesh jeatjah gaaltijijstie nuhtjedh.
Faage-gærjah
Faage-gærjine datne nuhteligs bïevnesh aamhtesen bïjre gaavnh. Naan faage-gærjah leah studeentide universiteetesne jallh faage-almetjidie tjaaleme jïh kaanne gïerve baakoeh jïh dïejvesh utnieh. Vuarjesjh mejtiegærjah dutnjien sjiehtieh. Gærjah aaj lohkijidie gååvnesieh mah ïedtjeles aamhtsesne, men eah leah faage-almetjh. Dagkeres gærjah daamhtaj aelhkebe gïelem utnieh.
Leksikovnh
Ovmessie såarhts leksikovnh hijven sjiehtieh gosse datne edtjh bïevnesh aamhtesen bïjre ohtsedidh. Faage-almetjh leksikovne-artihkelidie tjaelieh, jïh artihkelh jïjnjh bïevnesh utnieh vaenie baakoejgujmie. Dan gaavhtan artihkeli sisvege maahta gïerve guarkedh. Jis datne tjïelkestimmiem akten baakose ohtsedh, dellie buerebe baakoe-gærjam nuhtjedh.
Avijsh, plaerieh jïh aske-plaerie
Bïevnesh avijsine jïh plaerine leah aelhkie guarkedh jïh lohkedh. Journalisth åenehkslaakan jïh aelhkieslaakan tjaelieh jïh tjuerieh varke barkedh. Dan gaavhtan fiejlieh maehtieh båetedh dejnie teekstine. Lissine aaj kaanne ajve akte vuajnoe artihkelisnie.
Aske-plaerine jïh sjïere-plaerine datne veelebe gïetedimmiem gaavnh aktede teemeste. Aske-plaeriej tjaelijh estieh eensilaakan tjaeledh jïh hijven åvte-daajroem teeman bïjre utnieh.
Brosjyrah, gærjetjh jïh jeatjah bïevnese-materijellh
Staaten, fylhkentjïelten jïh tjïelten reeremh, jïh doh jeantjommes byögkeles jïh privaate siebrieh, bïevnesh bæjkoehtieh goh gærjetjh jïh brosyjrah. Dah daamhtajommes namhtah jïh lohkijh eah daarpesjh åvte-maahtoem utnedh. Daan biejjien datne maahtah aaj jïjnem bïevnesijstie gaske-viermesne gaavnedh.
Gaske-viermie
Datne maahtah jïjnjh bïevnesh gaske-viermesne gaavnedh, jïh jïjnje dejstie nuhteligs. Men ij leah naan bijjemes orgaane mij kvaliteetem nedtesne gïehtjede. Dan gaavhtan datne tjoerh iktegisth vuarjasjidh mejtie bïevnesh leah jaahkods.