Atomat - unnimus hivvodagat vuođđoávdnasis
Buot ávdnasat máilmmis leat huksejuvvon atomain, dat unnimus hivvodat vuođđoávdnasis. Atomain lea váimmus mas leat protovnnat ja neutrovnnat, ja elektrovnnat mat leat birra váibmosa. Leat seamma mađe positiiva protovnnat go negatiiva elektrovnnat ovtta atomas. Láddagasat leat seamma stuorrát, muhto jorggu ládje nubbi nuppi ektui. Neutrovnnat leat neutrála. Dan geažil ii leat atomain láddagas obbalaččat.
Atomamodeallat
Vai álkibut sáhttit ipmirdit mo atomat leat huksejuvvon ja mo reagerejit eará atomaiguin, de mii geavahit atomamodeallaid. Leat erenoamážit guokte modealla mat geavahuvvot ollu: Bohra atomamodealla ja elektrovdnabalvamodealla.
Bohra atomamodealla – elektrovnnat gerddiin
Leat evttohuvvon iešguđetlágan modeallat atomaide áiggiid čađa. Okta dain lea Bohra atomamodealla man dánskka dutki Niels Bohr ovdánbuvttii jagis 1913. Son govahalai ahte negatiiva elektrovnnat johtet alla leavttuin dihto geidnosiid mielde birra atomaváibmosa, mas lea positiiva láddagas. Bohra atomamodeallas dát geidnosat gohčoduvvojit elektrovdnageardin. Elektrovnnain mat leat seamma gearddis lea sullii seamma mađe energiija ja sullii seamma gaskamearálaš gaska váibmosii. Atoma guovddážis lea váimmus mas leat positiiva protovnnat ja neutrála neutrovnnat. Protovnnaid ja neutrovnnaid mássá lea beanta seamma, ja sulli 2000 geardde stuorát go elektrovnna mássá.
Elektrovdnabalvamodealla - elektrovnnat johtet friddja
Bohra atomamodealla lea álki ipmirdit, muhto nu mo dat čájeha elektrovnnaid jođu, ii doala deaivása duohtavuođas. Dien dáfus lea elektrovdnabalvamodealla buoret. Elektrovdnabalvamodeallain háliidit čájehit ahte elektrovnnat eai jođe dihto geidnosiid mielde. Mii sárgut balvva čájehan dihte gos lea eanemus jahkehahttii ahte elektrovnnat leat, dan sadjái go daid bistevaš geidnosiid mat leat geardemodealla dovdomearkan.
Ionat – atomat láddagasain
Atomat leat elektralaččat neutrála. Dat mearkkaša ahte leat seamma mađe negatiiva elektrovnnat go positiiva protovnnat váibmosis. Láddagasat dássádallet nubbi nuppi/nullejit nubbi nuppii, ja mii oažžut nulla nettoláddagasa. Jus atoma addá eret elektrovnna, de dasa báhcet eambbo protovnnat go elektrovnnat. Dalle oažžut atoma mas lea positiiva láddagas. Atomaid main lea láddagas gohčodit ionan. Atomat mat váldet alcceseaset elektrovnnaid, šaddet ionan main lea negatiiva láddagas.
Isotohpat – variánttat vuođđoávdnasis
Isotohpat leat atomat main leat ovtta mađe protovnnat, muhto iešguđetlágan lohku neutrovnnain váibmosis. Isotohpain ovtta vuođđoávdnasis leat seamma kemiijalaš iešvuođat. Dattetge sáhttet fysalaš iešvuođat rievddadit, ja muhtin isotohpat leat bissomeahttumat/radioaktiiva.
Dihtet go ahte ...
Lossačáhci lea čahci mas lea eambbo deuterium hydrogenisotohpa go dábálaš čázis. Deuterium lea beali losit go "dábálaš" hydrogena, ja dat čáhci lea ožžon nama lossačáhcin. Lossačáhci lea nappo losit go dábálaš čahci.
Nuppi máilmmisoađi vuolde ledje Norsk Hydro fabrihkat Rjukanis máilmmi áidna lossačáži buvttadeaddjit. Dan dihte go navde lossačázi leat dárbbašlažžan ovdanáhttit atomavearjjuid, de čađahuvvui sabotašaakšuvdna fabrihka vuostá jagis 1943, hehtten dihte ahte lossačáhci fievrriduvvui Duiskii.
Gáldut
Bohr model. (2023, 23. februar). I Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Bohr_model
Compound Interest. (2016, 13. oktober). Atomic models. https://www.compoundchem.com/2016/10/13/atomicmodels/
Haraldsen, H. & Pedersen, B. (2019, 30. september). Tungtvann. I Store norske leksikon. https://snl.no/tungtvann
Holtebekk, T., Bjørnstad, T. & Linder, J. (2022, 10. juni). Isotop. I Store norske leksikon. http://snl.no/isotop
Markali, J., Fjellvåg, H., Tjernshaugen & Eeg, J. O. (2022, 27. juli). Atom. I Store norske leksikon. http://snl.no/atom
Rutherford model. (2023, 18. februar). I Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Rutherford_model
Tungtvannsaksjonen. (2022, 29. august). I Wikipedia https://no.wikipedia.org/wiki/Tungtvannsaksjonen