Gávcci elektrovnna olggumusas - stabiila dego árvogássa
Gávccešnjuolggadus (dahje okteahttanjuolggadus) lea njuolggadus mii dadjá ahte atomat leat stabiila go leat gávcci elektrovnna olggumus gearddis. Árvogássain (earret heliumas) leat álgoálggos juo gavcci elektrovnna olggumus gearddis. Árvogássat leat stabiila, dat unnán reagerejit eará sorttat atomaiguin. Go muhtin atomas leat gávcci elektrovnna olggumus gearddis, de dadjat ahte das lea árvogássastruktuvra.
Atomain main eai leat vuos gávcci elektrovnna olggumusas geahččalit oláhit dán dan bokte go
juogadit elektrovnnaid eará atomaiguin
addet dahje váldet elektrovnnaid
Gávccešnjuolggadus dadjá ahte atomat leat stabiila go leat gávcci elektrovnna olggumus gearddis.
Juogadit elektrovnnaid
Guokte ii-metálla sáhttet oláhit gávcci elektrovnna olggumus geardái dan bokte ahte juogadit elektrovdnabára gaskkaneaset. Goappašat atomat oamastit juogaduvvon elektrovdnabára dainna lágiin ahte goappašagat "dovdet" ahte leat gávcci elektrovnna olggumus gearddis.
Addit dahje váldit alcces elektrovnnaid
Atomat sáhttet oláhit gávcci elektrovnna olggumus geardái dan bokte go vuostá váldet dahje addet eret elektrovnnaid. Dát dáhpáhuvvá go metálla addá eret elektrovnnaid muhtin ii-metállai.
Elektronegativitehta - atomat eai juogat elektrovnnaid dássedit
Go atomat oláhit gávccešnjuolggadusa dan bokte go juogadit elektrovnnaid, de eai álo juogat elektrovnnaid dássedit.
Muhtin atomasorttat gaikot elektrovnnaid eambbo alcceseaset go earát. Dáin atomasorttain lea alit elektronegativitehta go iežaset vuostebeliin.
Elektronegativitehta lea mihttun dan nákcii mii atomas lea geasuhit elektrovnnaid ovtta čanastagas.
Periodavuogádat almmostáhttá elektronegativitehta
Periodavuogádat vuollelis addá bajilgova das man elektronegatiiva iešguđet vuođđoávdnasat leat. Vuođđoávnnas mas lea alimus elektronegativitehta lea fluora, ja dat lea ožžon árvvu njeallje.
Vaikko it dieđe elektronegativitehta árvvuid, de sáhtát geavahit vuođđoávdnasiid saji periodavuogádagas árvvoštallat ávdnasiid nuppiid vuostá.
Bargobihttá
Studere govvosa ja geahččal gávdnat man treanda árvvut čuvvot.
Mii lea elektronegativitehta vuogádat?
Elektronegativitehta lassána vitnjut bajás olgešguvlui
Go elektronegativitehta lassána, dat mearkkaša ahte nákca gaikut elektrovnnaid ovtta čanastagas stuorru. Govvosis bajábealde oaidnit ahte elektronegativitehta árvvut lassánit go sirdit vuolemusas gurut bealde ja vitnjut bajás olgešguvlui.
Dása lea guovtteoasát čilgehus:
Go sirdit ovddasguvlui ovtta periodas, de lassána protovdnalohku váibmosis. Dalle lassána geasuhanfápmu gaskkal váibmosa ja čanastatelektrovnnaid.
Dađi mielde go sirdit bajásguvlui ovtta joavkkus, de elektrovnnat olggumus gearddis leat lagabus váibmosa mas lea positiiva láddagas. Dáid ávdnasiid váimmus geassá dasto eambbo elektrovnnaid čanastagas go dan maid ávdnasat vuollelis joavkkus dahket.
Gáldut
Pedersen, B. (2018, 30. november). Oktettregelen. I Store norske leksikon. https://snl.no/oktettregelen