Digkedh teemam Demokratije jïh meatan-årrojevoete
Daelie edtjh dåaresth-faageles aamhtesh digkiedidh demokratijen jïh meatan-årrojevoeten bïjre.
Veeljh mej laavenjassigujmie sïjhth barkedh, jïh guktemeslaakan barkh. Datne edtjh ussjedalledh, goerehtidh jïh digkiedidh njaalmeldh jallh tjaaleldh.
Veeljh aamhtesem, digkedh jïh vaestedh!
Digkiedimmes-aamhtesh
1. 18 jaepieh illedh
Digkedh jiehtegem «Gosse 18 jaepieh illeme, maahtah darjodh guktie sïjhth» jïh vaestedh!
Guktie gosse noere 18 jaepieh illie? Buerkesth.
Mah reaktah jïh dïedth noerh åadtjoeh gosse geerve-tjaaleldh sjidtieh? Neebnh vuesiehtimmieh.
Mij hijven jïh mij ij leah dan hijven gosse 18 jaepieh illh dov mïelen mietie?
2. Mejnie gïehteleminie?
Digkedh jiehtegem «Dah noerh ajve mobijle-telefovnine gïehteleminie» jïh vaestedh!
Mejnie noerh mobijle-telefovnine gïehteleminie? Neebnh vuesiehtimmieh.
Man åvteste dejnie gïehteleminie?
Man åvteste mobijle-telefovne vihkele noeride dov mïelen mietie?
3. Guktie noerine årrodh?
Digkedh jiehtegem «Dah noerh daan biejjien dan låannoeh» jïh vaestedh!
Guktie noerh daan biejjien utnieh skuvlesne jïh seabradahkesne? Neebnh vuesiehtimmieh.
Mij jeatjahtovveme dej minngemes jaepiej? Mannasinie?
Guktie noerine årrodh daan biejjien dov mïelen mietie?
4. Guktie «russine» årrodh?
Digkedh jiehtegem «Russe-tïjje lea vihkielåbpoe goh eksaamene» jïh vaestedh!
Man åvteste sïjhth russine årrodh minngemes jaepien jåarhkeskuvlesne?
Mah russe-vuekieh jïh öörnedimmieh hijven jïh mah nåake?
Mij hijven jïh mij ij dan hijven guktie russine årrodh dov mïelen mietie?
5. Guktie neerrehtovvedh?
Digkedh jiehtegem «Dam jeehti barre lusten gaavhtan» jïh vaestedh!
Guktie maahta noeride domtedh neerresovvedh? Buerkesth.
Guktie almetjh sinsitniem neerrehtieh? Neebnh vuesiehtimmieh.
Gåessie neerrehtimmie irhkemasse sjædta dov mïelen mietie?
6. Guktie irhkemem orrijidh?
Digkedh jiehtegem «Jïjtse skåltoe lea» jïh vaestedh!
Guktie noere almetjidie mah irhkesuvvieh? Buerkesth.
Guktie noerh sinsitniem irhkieh? Neebnh vuesiehtimmieh.
Guktie buektiehtidh irhkemem orrijidh dov mïelen mietie?
7. Guktie saemie-væssjoehtimmiem orrijidh?
Digkedh jiehtegem «Saemieh dan jïjnjem krievieh» jïh vaestedh!
Mij væssjoehtimmie jïh gusnie gååvnese? Buerkesth.
Guktie væssjoehtimmie saemiej vööste? Neebnh vuesiehtimmieh.
Guktie buektiehtidh saemie-væssjoehtimmiem orrijidh dov mïelen mietie?
8. Mij noeride vihkele?
Digkedh jiehtegem «Im vïssjh saernieh lohkedh» jïh vaestedh!
Mah saernieh datne provhkh lohkedh? Gåessie jïh gusnie?
Mah saernieh datne tuhtjh ïedtjele lohkedh? Neebnh vuesiehtimmieh.
Man åvteste vihkele gellielaaketje saernieh lohkedh dov mïelen mietie?
9. Saatnan vuj ij?
Digkedh jiehtegem «Gaajhke mij tjaalaldihkie saatnan» jïh vaestedh!
Guktie daejredh mah saernieh jïh bïevnesh saatnan? Buerkesth.
Man åvteste maahta gïerve daejredh mij saatnan jïh mij ij leah? Neebnh vuesiehtimmieh.
Man åvteste vihkeles gaaltijidie laejhtehke årrodh dov mïelen mietie?
10. Almetjen jiermie vuj ij?
Digkedh jiehtegem «Gaajhke mij orre hijven» jïh vaestedh!
Mij jiermie? Buerkesth.
Guktie daejredh jis almetjen-jiermie vuj kåanste-jiermie?
Mïsse hijven kåanste-jiermiem nuhtjedh jïh mïsse nåake dov mïelen mietie?
11. Saemiestidh sosijaale medijisnie
Digkedh jiehtegem «Vihkielommes sinsitniem hijvenlaakan guarkedh» jïh vaestedh!
Datne provhkh saemiestidh sosijaale medijisnie? Gåessie jïh gusnie?
Guktie nuepieh saemien-gïelem nuhtjedh sosijaale medijisnie? Neebnh vuesiehtimmieh.
Guktie saemieh maehtieh jïjtse gïelem nænnoestidh sosijaale medijisnie dov mïelen mietie?
12. Jis «politihkerinie» orreme
Digkedh jiehtegem «Dah politihkerh barre gïrredeminie» jïh vaestedh!
Mij/mah vihkielommes politihkeles aamhtese/aamhtesh?
Maam datne sïjhteme jeatjahtehtedh jis politihkerinie orreme? Buerkesth.
Guktie buektiehtidh jeatjahtehtedh jïh bueriedidh dov mïelen mietie?