Bïevnese-gaaltijh
Daamtaj væjsehke almetjigujmie voestegh soptsestidh åvtelen aalkah gærjah lohkedh jïh gaske-viermesne ohtsedidh. Dovne lohkehtæjjah, gærjagåetie-barkijh jïh jeatjah faage-almetjh daamtajommes sjïere maahtoem såemies suerkiej bïjre utnieh, jïh aaj hijven bijjie-guvviem sov faage-suerkeste. Dah maehtieh dutnjien nuhteligs bïevnesh vedtedh jïh dutnjien soptsestidh gusnie maahtah vielie ohtsedidh.
Learoe-gærjah – dovne trygkeme jïh digitaale – leah daamtajommes sjïerelaakan sjïehtedamme akten vihties learoe-soejkesjasse. Dastegh aktine teemine learoe-soejkesjistie barkeminie, edtjh dan åvteste sjiehteles bïevnesh gaavnedh dov learoe-gærjesne. Vuartesjh learoegærja-aamhtesasse goh dïhte vihkielommes daajroe maam datne bïevnesigujmie lissehth jeatjah gaaltijijstie.
Faage-gærjine nuhteligs goerehtimmie-aamhth akten teeman bïjre. Såemies faage-gærjah leah ajve sjïehtedamme studentide jolleskuvle-daltesisnie jallh faage-almetjidie, jïh gïele maahta naa gïerve årrodh daejnie gærjine. Vuarjesjh veelelaakan mejtie lea daerpies daam gaaltije-såarhtem nuhtjedh. Daamtaj gidtjh aelhkebe faage-gærjah gååvnesieh mah leah sjïehtedamme dejtie lohkijidie mah ïedtjem teeman bïjre utnieh, men eah leah faage-almetjh. Dagkerh gærjah leah daamtajommes aaj aelhkebe gïeline tjaaleme.
Ovmessie såarhts leksikovnh leah hijven nuhtjedh gosse edtjh aamhth ribledh akten teeman bïjre. Leksikovne-teeksth leah tjaalasovveme faage-almetjijstie, jïh teeksth edtjieh jïjnjem soptsestidh vaenie baakoejgujmie. Dan åvteste dle sisvege dagkerinie teekstine maahta gïerve årrodh muvhten aejkien. Jis tjïelkestimmieh såemies baakojde ohtsedh, maahta nuhteligs årrodh aktem sïejhme baakoe-gærjam nuhtjedh.
Bïevnesh plaerijste jïh våhkoe-plaerijste leah maaje aelhkie guarkedh jïh tjïelkelaakan åehpiedahteme. Vihkeles mojhtesisnie utnedh plaerie- jïh våhkoeplaerie-aamhth varke dorjesuvvieh, jïh dan åvteste jienebh fiejlieh maehtieh båetedh daejnie teekstine, viertiestamme teekstine aske-plaerine jïh gærjine. Bïevnesh mejtie åadtjobe plaeriej jïh våhkoe-plaeriej tjïrrh leah daamtaj ånnetji aelhkie, dan åvteste journalisth bööremes edtjieh åenehks jïh aelhkie tjaeledh. Lissine akte vaahra tjaelije lea teemam ånnetji aktelaaketje åehpiedahteme. Aske-plaerine jïh sjïere-plaerine maaje veelebe gïetedimmiem gaavnh aktede teemeste. Askeplaerie-tjaelijh daamtajommes maehtieh guhkiem gïehtelidh sijjen teekstigujmie, jïh sïejhmemes hijven åvte-daajroeh utnieh dan teeman bïjre man bïjre tjaelieh.
Staaten, fylhken-tjïelten jïh tjïelten åejvieladtjh, jïh doh jeanatjommes byögkeles jïh privaate siebrieh, såemies bïevnesh bæjhkoehtieh goh gærjetjh jïh brosjyrah. Dah leah ussjedamme lohkijidie mah eah naan sjïere åvte-daajroeh utnieh, jïh daamtajommes dah leah namhtah. Daan biejjien aaj jïjnjem daejstie bïevnesijstie gaske-viermesne gaavnh.
Maahtah bïevnesh dan jeanatjommesen bïjre gaske-viermesne gaavnedh, jïh jïjnje destie lea nuhteligs. Men ij leah naan bijjemes orgaane mij kvaliteetem nedtesne gïehtjede. Tjoerh dan åvteste iktesth vuarjasjidh mejtie bïevnesh leah jaahkods jïh mejtie dïhte nuekies jolle kvaliteetem åtna.
Saemien | Daaroen |
---|---|
jaahkods | pålitelig |
suerkie | område |
åvte-daajroe | forkunnskap |