Hopp til innhold
Fagartikkel

Njaalmeldh åehpiedehteme

Jis sïjhth njaalmeldh åehpiedehtemem darjodh guktie dellie edtjh ussjedidh? Daesnie naan raerieh gosse edtjh mubpide maam akt soptsestidh, lohkedh, åehpiedehtedh jallh buerkiestidh.

Aalkoe vihkielommes

Voestes minudte vihkielommes. Aellieh aelkieh iktedimmine jallh sisveginie. Buerebe jis soptsesinie, sitaatine jallh jiehtieginie aalkah.

Gaertjedh dov aamhtesem

Buerebe jis naan vihkeles tsiehkiej bïjre veeljh soptsestidh, enn gaajhken bïjre gusnie jïjnjh bïevnesh, smaave biehkieh nommigujmie jïh taaligujmie.

Nuhtjh vihties jïh tjïelke vuesiehtimmieh

Baajh sisvegem jieledh. Nuhtjh vihties jïh tjïelke vuesiehtimmieh, jïh jielije soptsestimmievuekiem.

Soejkesjh guktie sïjhth soptsestidh

Soptsesth jeereldihkie gïeline. Maahtah soejmetji jallh snååhpehke, reegkes jallh soejme gïeline soptsestidh. Mujhtieh aaj voejngehtidh.

Soejkesjh mah viehkievierhtieh sïjhth utnedh

Jis guvvieh teekstine vuesehth aellieh jïjnjem fïerhten gåvvan tjaelieh jïh aellieh baajh guvvide åejvie-aamhtesinie sjïdtedh.

Govlesadth goltelæjjide

Gutnedh goltelæjjide. Voejhkelh jïenesidie goevlelidh jïh dejtie aaj jaksedh tjelmiejgujmie. Goltelæjjah sijhtieh damtedh datne dejtie soptsesth, jis föörhkedieh jallh bååhperieh dellie vuertesth.

Vueptesth dov kråahpe-gïelem

Tjåadtjoeh mearan soptsesteminie. Nuhtjh kråahpe-gïelem. Aellieh tjåadtjoeh gïeth låammine, marhta- jallh kroesse-gïeti.