Hopp til innhold
Fagartikkel

Tjaatse-gïele jïh ammes-gïele

Muvhth almetjh eah maamkh gan govlh. Dagkeres almetje lea bieljehts. Dan lea gïele mejnie goerkesovvedh jalhts ij maam soptsesth.

Tjaatse-gïele

Bieljehts almetje gïetigujmie soptseste. Gïele lea tjaatse-gïele. Dam gïelem aalkovistie lïereme mejnie goerkesadtedh. Hijven jis fïere guhte tjaatse-gïelem lïereme. Dellie buektiehtamme guarkadidh dagkeri almetji gujmie gïeh eah govlh.

Ammes-gïele

Ammes-gïele lea gïele man jeatjah tsiehkie dovne byjreskisnie jïh seabradahkesne jïh dam ij daarpesjh fïerhten biejjien soptsestidh. Ammes-gïelem maahta govledh meedijisnie, v.g. TV:sne jïh radiosne jïh ij leah dïsse viedtelh seammalaakan goh voestes- jïh nubpien-gïelese.

Dagkeres gïele lea Englaanten gïele, teevetje-gïele jeatjah saemien-gïele jnv. Jalhts Englaanten gïelem gåvla dellie ij leah sïejhme dam soptsestidh byjreskisnie jallh seabradahkesne. Nimhtie dam ammes-gieline gåhtjoeh. Ammes-gïelem gujht aelhkebe lïeredh jis ietnien-gïelem hijven maahta.

Gaaltije

Palismaa. M. (2006). Gïele lea faamoe. Davvi Girji o.s.

baakoeh

Saemien

Daaroen

tjaatse-gïele

tegnspråk

teevetje-gïele

tysk