Njuike sisdollui
Hárjehus

Ohkediagnostihkka ja etihkka

Bioteknologiijaláhka addá vejolašvuođa buot áhpehemiide oažžut fálaldaga váldit iskosa mii sáhttá čájehit duođalaš kromosomasiva. Lea go ehtalaččat riekta fállat dán iskosa buot áhpehemiide?

NIPT

Iskkus mii dahkko gohčoduvvo NIPT (non-invasive prenatal test). NIPT váldo dábálaš varraiskkusin áhpehis nissonis, ja iskkus addá vejolašvuođa dutkat ogi DNA.

Kromosoma kárta mii čájeha kromosomapáraid olbmos. Kromosompárra 18:`is lea liige kromosoma. Illustrašuvdna.
Mánáin geat riegádit Edwards syndromain, lea lassi kromosoma 18, ja danin dat gohčoduvvo trisomi 18. Govva: Science photo library / CC BY-NC 4.0

NIPT sáhttá váldit árrat áhpehisvuođas ja dat ii leat várálaš ohkái. Iskkus addá indikašuvnna leago mánás kromosomasivva mii sáhttá leat Downs syndroma, Edwards syndroma dahje Pataus syndroma. Buot dát golbma syndroma addet doaimmashehttejumi, muhto dat guokte maŋimuša leaba ollu duođaleappot go Downs-syndroma. Máŋggat mánát geat leat riegádan ja ožžon Edwards- dahje Pataun-syndroma jápmet juo vuosttaš eallinjagis.

Dalle go dát mearriduvvui, de lei garra digaštallan das ahte lei go etihkalaččat riekta fállat buohkaide diekkár geahččaleami.

Máid oaivvildat don?

Vállje vuolábealde ákkaid gaskkas, ja árvvoštala daid ortnevurrui man oaivvildat lea buorre. Lasit áinnas iežat molssaeavttuid. Don fertet vuođuštit iežat válljejumiid.

Gáldut

Helsedirektoratet. (2024, 5. februar). Informasjon om fosterdiagnostikk til helsepersonell i svangerskapsomsorgen i den kommunale helse- og omsorgstjenesten. https://www.helsedirektoratet.no/tema/bioteknologi/fosterdiagnostikk/informasjon-om-fosterdiagnostikk-til-helsepersonell-i-svangerskapsomsorgen-i-den-kommunale-helse-og-omsorgstjenesten/innledning

Lovdata. (2003). Lov om humanmedisinsk bruk av bioteknologi m.m. (bioteknologiloven). https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2003-12-05-100

Oslo Universitetssykehus. (u.å.). NIPT. Hentet 23. august 2024 fra https://www.oslo-universitetssykehus.no/behandlinger/nipt/