1. laavenjasse
Lohkh åeniedimmie eposem «Biejjie-baernien såangoe Jeahnaj eatnamisnie».
Giej bïjre epose?
Gïeh dah Jeahnah, datne vïenhth?
Mij heannede? Soptsesth.
Mehtie tïjjeste epose, datne vïenhth?
Mehtie gïele-boelhkeste epose? Buerkesth.
Maam epose soptseste saemien kultuvren jïh histovrijen bïjre? Buerkesth.
2. laavenjasse
Lohkh soptsesem «Soelege jïh nåejtie».
Giej bïjre soptsese?
Man gaavhtan dah dïjveldeminie? Buerkesth.
Mehtie tïjje-boelhkeste soptsese, datne vïenhth?
Maam soptseste saemien kultuvren jïh histovrijen bïjre? Buerkesth.
3. laavenjasse
Pryövh teekstem lohkedh. Buektehth lohkedh? Kaanne naan baakoeh jallh raajesh guarkah. Mah? Tjaelieh dejtie daaletje tjaeleme-vuekien mietie.
4. laavenjasse
Waren sardne, 26.11.1910:
Gie diennassam sita?
Akta noare i’h giempas samen-neita, mi matta vare-sameu-barkam, åttje boare diennassam dallak goekte bottje-burre samenbardnei biellasse; (stuare balka maksasuava) dai bardnei viæso årjal sameædnamesne.
Datte, mi ossjatta dam diennassam valdet, matta boare-bukte gollat dan bladen redaktøraste breven tjada.
Gie teekstem tjaaleme jïh gïese?
Gåessie jïh gusnie teekstem tjaaleme?
Magkere teekste lea?
Guktie teeksten gïele jïh guktemeslaakan tjaelije/tjaelijh daam tjaaleme? Buerkesth.
Magkerh bokstaavh nuhtjeme jïh man åvteste tjaaleme guktie tjaaleme, datne vïenhth?
Tjaelieh teekstem daaletje tjaeleme-vuekien mietie.
5. laavenjasse
Vuartesjh gærjam Røros-samiske tekster, maam Knut Bergsland (1943; 1992) tjaaleme.
Gaavnh teekstem Biejjien ńiejdə. Tjaelieh teekstem daaletje tjaeleme-vuekien mietie.
Mah bokstaavh jorkesovveme?
Man åvteste vïenhth Bergsland daejtie bokstaavide nuhtji?
6. laavenjasse
Gåessie åarjel-saemien tjaeleme-vuekie normerasovvi?
Mij normeradimmie? Buerkesth.
Mah aevhkieh jallh viesjiesvoeth utnebe jis normeradimmie tjaeleme-gïelem nåhtadibie?
Naakenh viesjiesvoeth dejnie gååvnesieh?
Gåessie mijjieh normeradimmie tjaeleme-gïelem nåhtadibie?
7. laavenjasse
Viertesth dejtie teekstide gærjeste Sámien lukkeme-gärjá jaepien 1957 jïh Lohkede saemien jaepien 1974 jïh 1993. Mah hedtieh jïh joekehtsh gaavnh?
Guössie čáŋá goadán, 1957
Buörie biejjie!
Buörie buörie biejjie! Vuajnáh čikk'edh volese!
Jo gäjtuo!
Gubb'ede dâllie dadne jis boadáh?
Á, boadám gujt nuortelistie duoj dijjen gránnáj luvtie.
O já, veasumes gujt áj sárnieh dâbb'ede dijjen luvtie?
Juv, veasumes baddh.
Buvzijgujmie áj čarres dijjieh?
Juv, no iebie gujt mám návjuoh.
Goabbh dâllie leah ušš'edemienie?
Ušš'edemienie huv leam duoguo oarjese, daj duv oarj 'el-gránnáj goajguo, guh lin hels'eme dâllie, ažžim manne dâkkuo boad'edh.
O já, já —
Á, im manne dájrieh mám lin ušš'edamme, ažžem viekkietiedh rárk'edh jallh báldediedh jallh —
Guessie tjaanga gåatan, 1974
Buerie biejjie!
Buerie, buerie biejjie. Vuajnah tjihkedh!
Gæjhtoe!
Gubpede datne jis båatah?
Ae båatam gujht noerhtelistie, doj dijjen graannaj luvhtie.
Nåå, mah saernieh debpede jis?
Jïh nåå veasomes gujht aaj.
Bovtsigujmie aaj tjarres dijjieh?
Jïh nåå ibie gujht maam naavjoeh.
Gåabph daelie leah ussjedeminie?
Ussjedeminie hov leam dohkoe åarjese, dæj dijjen åarjel-graannaj gåajkoe, dah ihke heelseme ædtjem dahkoe båetedh.
Dagke ojhte.
Aa, im daejrieh maam lin ussjedamme, ædtjem viehkiehtidh raerhkedh jallh baaltedidh jallh —
Guessie tjaanga gåatan, 1993
– Buerie biejjie!
– Buerie, buerie biejjie. Vuajnah tjihkedh!
– Gæjhtoe!
– Gubpede datne jis båatah?
– Ae båatam gujht noerhtelistie, doj dijjen graannaj luvhtie.
– Nåå, mah saernieh debpede jis?
– Jïh nåå veasomes gujht aaj.
– Bovtsigujmie aaj tjarres dijjieh?
Jïh nåå ibie gujht maam naavjoeh.
– Gåabph daelie leah ussjedeminie?
– Ussjedeminie hov leam dohkoe åarjese, dej dijjen åarjel-graannaj gåajkoe, dah ihke heelseme edtjem dahkoe båetedh.
– Dagke ojhte.
– Aa, im daejrieh maam lin ussjedamme, edtjem viehkiehtidh raerhkedh jallh baaltedidh jallh —
8. laavenjasse
Mah orre gærjah åarjel-saemien gïelesne gååvnesieh? Ohtsedh gaskeviermesne.
Mah gærjah gaavnh?
Magkerh gærjah dah?
Gïeh daejtie tjaaleme jallh jarkoestamme?
Maam datne tuhtjh daaletje åarjel-saemien lidteratuvre-tsiehkien bïjre? Buerkesth.
Guktie gåarede åarjel-saemien lidteratuvre-tsiehkiem bueriedidh dov mïelen mietie?