Mij heannadi tïjjen 1965 åvtelen?
Gosse edtjebe teeksth boelhkeste 1965 åvtelen lohkedh jïh guarkedh, dellie hijven daejredh mij heannadi Saepmesne jïh aaj seabradahkesne.
Dah voestes teeksth mah åehpies leah joejkeme-teeksth. Saemieh eelkin tjiehpieslidteratuvren-teeksth tjaeledh jïh voestes romaane jaepien 1910 trygkesovvi. Maehtebe jiehtedh teeksth jïh gærjah leah nasjonaale-romatihkeles teeksth, jïh illedahkh daaroedehteme-politihkeste.
Daaroedehteme-politihke
Daennie boelhkesne seabradahken våajnoe saemiej bïjre jarkese. Daaroeh aerebi tuhtjin saemieh lin ovsåahtan jïh goh maanah dåemiedin, jïh eelkin saemide ålkoestidh. Nöörjen staate guhkiem saemiej vööste nåakelaakan dåemiedi, jïh guhkiem 1900-låhkoen aktem garre “daaroedehteme-politihkem” stuvri. Rïektesisnie dle daate politihke edtji saemien kultuvrem tjelmiehtidh jïh våålese diedtedh, joekoen viehkine saemide nyöjhkedh jïjtse gïelem skuvlesne nuhtjedh. Men læjhkan aalkoevisnie 1900-låhkoen saemieh Nöörjen jïh Svöörjen bielesne eelkin årganisasjovnh tseegkedh jïh saemien lidteratuvre aaj jarkese.
Boelhken 1965 raejeste 1995 raajan
Jaepien 1971 Saemie-konferaanse bæjhkoehtimmiem darjoeji gusnie tjeeli saemieh akte åålmege njieljie rïjhkine, mah sijhtieh goh saemieh jïjtse dajvesne Saepmesne jieledh jïh saemien politihke-programmem darjodh. Daate bæjhkoehtimmie positijve domtesh saemide vedti.
Daan boelhkese raajese «Vuesehth Saemien Voejkene» sjeahta mij noerhte-saemien gïelesne «Čájehehket Sámi Vuoiŋŋa» (ČSV). Dan åvteste daennie boelhkesne saemieh vååjnesasse sjïdtin jïh eelkin sijjiem seabradahkesne krïevedh dovne rïjhkine jïh abpe veartenisnie.
Saemien noerh bokstaavide ČSV nuhtjin gosse båarastehtin, jïh naemhtie saemien voejkenem jïh saemienvoetem vuesiehtin. Daate lij biehkie saemien nasjovne-bigkemistie mij saemide skreejri ektine barkedh. Jaepien 1978 Stoerredigkie nænnoesti tjaetsie-faamoem Álttá-Guovdageainno-jeanosne bigkedh. Destie stoerre gïrremh sjïdtin, jïh minngemes åejvieladtjh tjoerin saemiej krïbpesjimmieh mietedh.
Álttá-Guovdageainno-aamhtesen mænngan Nöörjen staaten politihke saemiej vööste jeatjahtovvi. Nöörjen Stoeredigkie jaepien 1988 Maadth-laakese lissiem nænnoesti juktie staaten dïedte saemien åålmege maehtieh jïjtse gïelem, kultuvrem jïh seabradahkem gorredidh jïh evtiedidh. Jaepien 1987 sjïere saemie-laakem nænnoesti. Daate laake Saemiedigkien bïjre jïh jeatjah saemien reaktaj bïjre. Saemie-laaken sjïere gïele-njoelkedassh mah nænnoestieh saemien-gïelen reereme-dajven bïjre, ööhpehtimmie-reaktaj bïjre, dovne reaktah jeatjah nasjonaale laaki mietie. Saemien reaktah aaj vaarjelamme gaske-nasjonaale konvensjovni mietie mejtie Nöörjen staate leah bæjhkoehtamme.
Boelhken 1995 raejeste
Skuvlesne saemien-gïele faagine sjïdteme. Jïh barkoe aalka bijpelem jïh saemien liturgijem saemien gïelide jarkoestidh. Mijjieh aaj saemien gïele-moenehtsem, gïele-raeriem jïh gïele-ståvroem åadtjoejimh.
Jaepien 1999 ööhpehtimmie-laake jorkesi juktie gaajhkh maanah maadth-skuvlesne jïh jåarhke-skuvlesne edtjieh saemien lïerehtimmiem åadtjodh. Jïh dan åvteste mijjieh vielie-vielebe skuvle-gærjah jïh faage-gærjah åådtjeme. Plaerieh aaj åådtjeme gusnie artihkelh saemien-gïelesne.
2000-låhkoen mijjieh orre saemien institiusjovnh åadtjoejimh åarjel-saemien dajvesne, dah saemien gïele-jarngh. Jïh daelie aaj njieljie tjïelth mah saemien-gïeli reereme-dajvese tjaangeme.