Hopp til innhold
Fagartikkel

Kronihke: Vaajmoe-gïele

Ellen-Sara Sparrok Larsen daam kronihkem tjeeli goh jåarhke-skuvlesne veedtsi. Kronihkesne soptseste maam jiehtegen bïjre «Vaajmoe-gïele» ussjede.


Vaajmoe-gïele

Daan biejjien saemien noerh utnieh aelhkebe saemien gïelem lïeredh jïh sijjen saemien identiteetem vuesiehtidh, enn mijjen aajja gon aahkah meehtin. Gaajhkine skuvline daennie laantesne saemieh maehtieh saemien ööhpehtimmiem åadtjodh, mohte mijjieh tjoerebe jïjtje barkedh jïh krïebpesjidh juktie daam åadtjodh. Man åvteste tjoerebe dan jïjnjem barkedh dan åvteste jis edtjebe jïjtjene gïelem skuvlesne åadtjodh?

Dillie goh mijjen aajja gon aahkah lin noere dellie lij «fornorskningstiden» daaroen deadtoe dan garre saemide. Dah eah maehtieh jïjtse gïelem soptsestidh jallh saemine årrodh. Dellie gellie jïjtsh identiteetem leehpin jïh daatjine sjïdtin. Jis idtjin dah mah jïjtse identiteetem damth tjuedtjielin, jïh daaroen deadtoen vööste tsöögkelgin, guktie dellie sjïdteme mijjide saemide?

Åarjel-saemieh, dah leah sagke vaenebe noerhte-saemijste. Åarjel-saemien gïele lea guhkiem mahte nåhkeme, mohte daelie gellie saemien gïelen åvteste berkieh ihke vihth edtjebe saemien gïelem nuhtjedh jïh soptsestidh, jïh noerh tuhtjieh «coolt» gïelem lïeredh. Daelie jienebh noerh gååvnesieh mah sijhtieh saemien gïelem tjaeledh jïh soptsestidh. Dah sijhtieh saemien gïelem vedtedh båetije boelvide. Saemien gïele lea vihkeles saemien identiteetese. Gïeline mijjieh jeatjabidie soptsestibie, gïeline daejrebe gïeh libie. Saemiedigkien gïele-kampaanje #Saemesth munnjien voejhkele jienebh dejstie noerijste skreejredh saemien tjaeledh jïh soptsestidh, julev-, noerhte- jïh åarjel-saemien gïelesne. Daate gïele-kampaanje hijven sjïdteme dovne identiteetem jïh gïelide gorredidh jïh gellie noerh aalkeme vielie saemien gïelem tjaeledh.

Manne jïjtje åarjel-saemien maana-baeleste lïereme, jïh feejjen dan åvteste. Saemien lea mov vaajmoe-gïele, jïh dejnie manne maahtam kommuniseeredh guktie sïjhtem. Munnjien åarjel-saemien gïele lea mov vaajmoe-gïele jïh dejnie manne damtem jïjtjemem jïh dïhte lea vihkeles mov identiteetese. Naan aejkien tuhtjem geerve daaroen gïeline kommuniseeredh, juktie ij dan aelhkie dejtie reaktoe baakojde gaavnedh. Daelie manne gïele-ambassadöörine orreme. Tuhtjem luste orreme daejnie prosjeektine meatan årrodh jïh jeatjabidie noeride skreejredh jïh viehkiehtidh åarjel-saemien gïelem nuhtjedh.

Daennie åarjel-saemien dajvesne ibie dan gellie saemieh goh noerhtebinie dajvesne. Åarjene mijjieh sagke vaenebe goh dah mah noerhtelisnie. Dannasinie ij leah dan aelhkie gïelem evtiedidh jïh vaarjelidh. Ij leah seamma saemien byjrese daesnie goh noerhtene. Mijjieh bårrode årroeminie. Manne jïjtje barre onne sijjesne årroeminie mov fuelhkine. Doh jeatjah almetjh dennie dajven byjreskisnie barre laedtieh. Eah dah saemien gïelem guarkah jallh nuhtjh. Mænngan manne Guovdageaidnusne guessine orreme, jïh vuajneme guktie desnie, manne tuhtjem luste lij orreme jis mijjieh aaj dagkeres gïele-byjresem åtneme. Mohte ij leah numhtie. Gellie saemieh mijjen dajvesne dåeriesmoerem utnieh sijjen identiteeten bïjre jïh eah gïelem nuhtjh dan åvteste oktegh domtoeh. Manne aaj gellien aejkien oktegh domteme saemine årrodh gusnie manne daelie. Ij guhtese gåaredh saemien gïelem soptsestidh jeatjabidie goh tjidtjie gon aahtjan. Jïh im maehtieh naakenidie kultuvren bïjre soptsestidh jïh digkiedidh. Seammalaakan nåake domtim dillie goh tjoeverim barkedh juktie saemien ööhpehtimmiem åadtjodh jåarhke-skuvlesne. Dillie aaj oktegh domtim.

Daan biejjien «coolt» saemine årrodh, gaptam nuhtjedh, saemien-gïelem soptsestidh jïh saemien identiteetine jieledh. Daelie «coolt» saemien gïelem meedijisnie nuhtjedh, Facebookesne, Twitterisnie jïh Instagramesne. Lea «coolt» vuesiehtidh gie lea, jïh saemieh sijjen identiteetem utnieh jïh domtoeh hijven dejnie. Jïh daate hijven våajnoes saemien kultuvresne, jïh daate hijven. Jïh noeride vihkeles åadtjodh sov identiteetem vuesiehtidh jïh hijven domtedh.