Hopp til innhold

Litterære tekster

Dåajmijes vuekie lea saemien vuekie

Daate artihkele lea Haralden jïh Lenan dotkeme-prosjeekten bïjre. Ulmie prosjeektine lij saemien maadth-baakojste orre teermh darjodh, vuj barre orre kategorijide båeries baakoeh sertedh, nov goh joejkemen ovmese lahtesi muhteste voejhkelidh mijjen lidteratuvrem saemien sjangeri mietie joekedidh.

Jåvle-aajja skovterisnie. Guvvie.

Dåajmijes vuekie lea saemien vuekie

Amma lea stoerre aavoem monnese åadtjodh daennie heevehtimmesne åeliedidh, laevie, dov earojne, vaajmeste læhkoeh daejnie. Haralde mannem eadtjoesti voejhkelidh åarjel-saemien tjaeliestidh ånnetji monnen minngemes dotkeme-prosjeekten bïjre. Juktie daate teekste golh sjædta aamhtesi jïh lahtesi bïjre mah joe leah dutnjien åehpies.

Jïjnjem joe lea tjaalasovveme iemie-almetji dotkeme-byjreskinie maa guktie galka iemie-almetji jïjtsh daerpiesvoeth jïh stillemh seatadidh. Laevie Håkane hov lea guhkiem joe vuesiehtamme guktie jis gåarede iemie-almetji metodologijem åtnose bïejedh. Ovmese iemie-almetji gïeline, kultuvrine dovne åehpies jïh maehteles – jïh eadtjohkelaakan bååstide siebriedahkide soptsestalla. Håkane hov dïhte guhte voestegh saemien dotkeme-byjreskem vuaptan darjoeji ahte maori nyjsenæjja, Linda Tuhiwai Smith, lij lyövlehke vihkeles gærjam tjaaleme - bene dïhte byögkeles gærja Decolonizing methodologies mij joe lea nænnoes våaromem rïejriedamme gaajhkh iemie-almetji dotkemasse.

Gaebpien Leena: Manne leam dan aavrehke orreme ahte leam åådtjeme daennie dotkeme-byjreskinie meatan årrodh mahte göökteluhkie jaepien joe – juktie aaj leam gotnjesjamme saemien studeenti vuerkielimmiem gosse leah tjarnedamme dan iemie-almetji dotkemevuekien lidteratuvresne. Måjhtam gosse akte nyjsenæjja studeente, goh lij iemie-almetji bachelor-daltesem jakseme, eevre goh tjoevkedi. "Daelie leam ovmese iemie-almetji metodologije-gærjah lohkeme, jïh dle dallah måjhtajim, Haralde joe leah gellien jaepien veele daam, daejtie vuekide, praktiseereme." Bene mejjeles mojhtese, ihke vuesehte ahte muvhtene daarpesjibie jeatja haereste govledh vuj lohkedh ihke vuaptan sjïdtedh dam mij joe daejriejibie.

Naan saemien estetihke lahtesh

Goh limen barkeminie maadth-dotkemen prosjeektine, saemien estetihke lahtesh evtiedidh. Dellie varki vueptiestimh ahte lij dovne buerie jïh beeke bielieh göökte joekehth gïeligujmie barkedh. Ulmie hov lij saemien maadth-baakojste orre teermh darjodh, vuj barre orre kategorijide båeries baakoeh sertedh, nov goh joejkemen ovmese lahtesi muhteste voejhkelidh mijjen lidteratuvrem saemien sjangeri mietie joekedidh. Saemien joejkemen vaajesh badth gåarede joejkeme-vuekiej mietie vierhtiedidh, mohte dellie gïehtjedidh dejtie nuhtjedh jeatjabinie estetihke faagine vierhtiedidh – ij lih ov man åajvoeh!

Saemien daajhteme-daajroen faage-dåehkesne joe lin baaverdeminie dej duedtie-, jïh daajhteme-kategorijigujmie – guktie idtjimh sïjhth dejtie gænnah gïehtjedidh. Mohte dellie måjhtajimh guktie Kristoffer Sjulssone, O.P. Petterssonen bievnije, lea vaestiedamme gosse goerehtæjja lea dikotomijen mietie gihtjedeminie, mij lea dle tjaebpies jïh mij leah vesties (akademijesne sïejhme åssjelevuekie). Båeries bievnije hov lea faepeles ålmaj, juktie tjïertesten lahtestalla magkerh klaerieh, haemieh jnv. leah tjaebpies, jïh magkerh eah leah – jïh dle gellien aejkien lissede; jïjnjemes gaevnieh eah leah tjaebpies vuj vesties; jïjnjemes beapmoe ij leah njaelkie ij leah gosnh[1] jnv.1 Sjulssone tjïelke holistihke vuajnoem bajjehte. Gæjsa lea tjaebpies ihke lea jorpehke haemiedamme – ij njeajhkesjh guktie råantjoem rudtjen vööste skobpenh. Guksien betnie lea jorpehke, juktie gåarede låajtosne bïejedh, dellie dïhte aaj tjaebpies. Dïhte mij lea nuhteges hov lea buerie, vuj tjaebpies*. Dovletji saemiej estetihke vuajnoe – praktihke jïh estetihke. Idtjin seatedh tjaebpies-voetem mij barre tjelmide geasa. Monnen estetihke prosjeektesne aaj lean tjuvtjiedamme daam holistihke meanoem saemiej dovletji åssjelevuekesne. Vååjnoe mijjien saemien gïeline raaktan vuastalimmiem dikotomijine kategoriseeredh, ibie utnieh gænnah mijjien gïeline naan bielie-öörnemen konjunksjovne enten (-eller)/either (-or). Eevtjedin badth gïelen vaaljiem åtnose vaeltedh, tjïertesten buerkiestidh.

* Tjaebpies-teerme ij lih dellie saemide seamma goh jillie-veartenen estetihke-raajterisnie juktie jïjnjebe goh barre tjelmide mij lea dïhte buerie.

Soptsestallemen vuekieh

Jalhts libie dagkerh dualistihke åssjelevuekieh firreme, dellie lea joekoen sjïere-mïerhkem saemien gïeline, jïh dagke joekoen noerhte-saemien gïelesne, mij soptseste saemiej smærrehke jïh joekoen dåajmijes vuekiem sinsitniem staeriedidh, bielhkiehtidh jïh dovne garmerdidh jïh soelkehtidh – nov badth mijjien dualis-hammoeh. Haralde lea badth dam bïejeme faage-teermen nualan mij gohtje gïele-mïestere. Gïeline stååkedidh jïh raajesi gaskem soptsestidh lea dagke joekoen vihkeles njaalmeldh kultuvrine. Jïh gååvnesieh dovne praktihke, estetihke jïh muvhtene aaj etihke bielieh mah tjaakanieh dej saemien soptsestallemevuekide. Jïh jis edtjijibie dam dåjmijes vuekiem sjïere saemien dotkemevuekine gïehtjedidh, dellie badth gïele-maehteles årrodh hov lea nænnoes bieliem daase. Kultuvren sjeavods njoelkedassh, maa guktie lea vuerteldh edtja dåemiedidh, jïh dam mij åarjel-saemiej gaskemsh gohtjedieh sjeavods gïeline – gåarede aaj dan gïele-maehteles kategorijese bïejedh.

Dovletji saemien gïele-mïesteren vuekide gåarede dellie nimhtie ryöknedh:

  • Laahtjeres årrodh (juktie jis "åajaldehtieh" naan almetjem laahkoestidh, dellie dejnie aaj tjïelke soptsesth – bene raaktan tjuerpieslaakan.)
  • Gåassohks jïh lååtjedihks årrodh guessien vööste. Seremonijem jïh ovmese njoelkedassh dan gåassoehtimmien muhteste mah aaj jïjnjem soptsestieh almetjigaskoe relasjovni bïjre. Ovmese gåetien njoelkedasside aaj tjïelke soptsestellieh saemien dovletji spiritualiteetem.
  • Jortehtimmie; kultuvre-væhtam mij guelmede dovletji bearkadimmie- strategijem, jïh aaj soptsestallemevuekiem ovmese goltelæjjide joekehth dïjrh daejriehtidh. Buerie vuesiehtimmien teekste lea darhkan dïhte båeries saemien sjugniedimmie-mytem Biejjien baernien såångedimmien bïjre – mij lea buajhkoes soete dovne smaave jïh geerve goltelæjjese, jalhts nov dïevesåbpoe (lustebe) dïjrem buakta geervealmetjasse.
  • Dualis (guaktah)-hammojde nuhtjedh – jïh dej gujmie dåajmijeslaakan mubpiem staeriedidh (nov goh maanam, gosse mij joem båastoeh dorjeme); mubpiem aaj eelpedh, vuj lyjnehkelaakan laejhtedh.
  • Potensialis-hammojde (jïh bene kondisjovnalis-hammojde naan laaketje) aaj guvviedieh dovletji saemiej meanoeh, jïh aaj iemie-almetji våavkasjimmie jïh dåajmijes vuekie eatnemen jeatjah orrijidie jïh faamojde madtjeldehtedh. Olles stoerre-aajmoem gåvladehtieh – ij mij joem vihtieslaakan bagkehth – ibie daejrieh gænnah guktie jirreden sjïdth. Guelmedadtja dovletji saemien jielede-vuajnoem, jïh spiritualiteetem. Mohte dagke aaj joekoen eatnemelïhkes epistemologijen bïjre soptsestetje.**

** Daate lea aerpievuekien soptsestalleme-plïere mij maahte åarjel-saemien gïeleste gaarvani. Mohte noerhte-saemien gïelesne badth nænnoes. Daej göökte raajesigujmie voejkelem vuesiehtidh guktie dagke åarjel-saemien vååjnoe dïhte poentiaalise.

Dåajmijes vuekine laahtjeres årrodh – relational accountability – saemien metodologije

Laahkosth; guakta-hammojde nuhtjh; aellieh rïekte leajhtieh, ihke jortehten buerebe – jïh aellieh bagkehth. Daah njealjesh leah njaalmeldh gïelen vuekieh mah dåajmijes vuakan govlesuvvieh. Daah njealjesh aaj mujhtiehtieh iemiealmetji-dotkemen vihtiestamme njielje otnerasside. Iemie-almetji meanoeh böörhkieh jillie-veartenen åssjelevuekide, guktie Cree, Anishinabee dotkije Shawn Wilsone vuesehte, gelline vuekine: "[R]eality is not an object but a process of relation- ships, and an Indigenous ontology is actually the equivalent of Indigenous epistemology" (Wilson 2008:73). Daate holistihke vuj sirkulære geatskanimmie buakta gievliem, gogka tjaakenh dah njealjesh (otnerassh), ontologije, epistemologije, axiologije jïh metodologije. Dan Wulff barre tjïerteste dan bïjre: "This holism stands in contrast to Wetern research approaches that seek to isolate and compartmentalize" (Wulff 2010:1292). Veartene lea vihties laahkoevoeten tjïrrh, jïh iemie- almetjh utnieh: "an epistomology where the relationship with something (a person, object or idea) is more important than the thing itself" (Ibid.). Saemiej luvnie aktem vuesiehtimmiem lea laahkoe-damtesem eatnamasse, mij lea vihkielåbpoe goh v.g. saedtie, sjædtoeh jïh dïhte materijelle aate "laante", mij dovne gåarede eekedh. Daate vuekie ektievoetem vierhtiedidh lea stoerre haestielimmiem jillie-vuajnose, gusnie almetje lea gïehtjedovveme naan individuelle jïjtje-voetese, Dan Wulff tjaala, mænngan lea lohkeme Wilsonen gærja. Daate vuajnoe aaj mujhtehte dam mij Arnold Krupate gaavneme amerijhken iemie-almetji biografijine, ahte vuesiehtieh synekdokihke jïjtje-vuerkiem, joekehth goh akten metonymihke individuelle vuajneme-haerie (Krupat 1992:201-31). Synek-dokihke jïjtje-vuerkie lea vueseldh v.g. (åarjel)saemiej vuekine gosse åahpenedtieh.

Jïjtjemem jïh sinsitniem åahpenedtieh laahkoen jïh dajven muhteste. Relasjovne eatnaminie jïh dåehkine lea vihkielåbpoe goh persovne jïh nomme, maaje buerkeste joekehtsem identiteeten jïh objektiviteeten gaskesne. Baajh åadtjoem vuesiehtimmiem darjodh. Jis naan ammes almetje gihtjie, gie dle datne jis, dellie dagke dallegh saemie vaestede: "mov nomme lea …" , daate lea mïerhkem mij v.g. almetjem nasjonaale almetji-låhkose njïmhkede, objeektine, statistihken våaroemasse. Badth, aerpievierhtien vuekie jïjtsem bïhkedidh lea "manne leam…" (buerkiestidh åeliedimmiem dajven, jïh laahkoen muhteste… manne leam ((Oulevuolien, Gaebpien, Jåamoen, Dåvnesen, … naan jeatja (saajve)vaerien)) jïh aaj daktere, åabpa, tjidtjie, gåeskie, muahra, seasa, jijmie, sïbjege, vöönteme…j.n.v.) gelline teermine mah identiteetem nænnoestieh relasjovnelle haemesne – "mov nomme lea…" - objeektine, mohte – "manne leam…" - identiteetine. Etihke bieliem lea aaj dan (åarjel)saemien åahpenimmievuakan gurreme, nov garre, ahte lea raaktan tjuerpieslaakan dåemiedamme jis ij leah laahtjeres – gaalkh laeviem laahkoestidh.

Baakoe-buerkiestimmieh:

iemie-almetjh - seamma goh aalkoe-almetjh
mejjeles - seamma goh mujjeles
skobpenidh - seamma goh skoepenidh
smærrege - seamma goh smaarege
nuhteges - seamma goh nuhteligks
rïejriedammie - seamma goh ryöjredamme
laejhtedh - seamma goh leajhtadidh
Dikotomi – maam akt guektelen juekedh.
Holistihke - Holisme lea vuekie mij elliesvoetem nuhtjie gosse maam akt buerkiestidh.
gåassohks - seamma goh gåassehks
Spiritualisme – filosofijen goerkese maadth-åssjaldahkine: rïektesvoete lea såemies vuekesne voejkenevoeten karakteereste, d.s.j immaterijelle.

Baakoeh

Saemien

daaroen

dotkeme-byreske

forskningsmiljø

daajhteme-daajroe

kunstvitenskap

vuerteldh

i vente

guelmede

speiler seg

jïjtjevuerkie

selvbevisshet

vueseldh

visende

Gaaltijh

Njaalmeldh gaaltijh

Aehtjie, tjietsie, mov jiekieh, seasa Aanna, åemie aahka Aanna, båeries- tjietsie, aehtjaahka, aehtjaajja, aajkoetjietsieh, aajkoeseasah, aajkohkh, laevieh, barkoe-guejmieh.

Tjaaleldh gaaltijh

Gaski, Harald jïh Lena Kappfjell (deajv.). 2005. Åvtese jåhta – åarjelsaemien tjaalegh jih tjaalegh åarjelsaemien. DAT o.s.: Guovdageaidnu.

Gaski, Harald. 2003. Biejjien baernie – Sámi Son of the Sun, Beaivvi bárdni. Davvi Girji os.: Karasjok.

Krupat, Arnold. 1992. Ethnocriticism: Ethnography, History, Literature.
University California Press. Berkeley.

Pettersson, O. P. (L. Bäckman jïh R. Kjellström, deajv.). 1979. Kristoffer Sjulssons minnen: om Vapstenlapparna i början af 1800-talet / upp- tecknade af O. P. Pettersson. Nordiska Museet. Stockholm.

Smith, Linda Tuhiwai. 1999. Decolonizing Methodologies: Research and Indigenous Peoples. Zed Books: London.

Wilson, Shawn. 2008. Research Is Ceremony: Indigenous Research Methods. Fernwood: Halifax, NS.

Wulff, Dan. 2010. Unquestioned Answers: A Rewiew of Research is Ceremony: Indigenous Research Methods. The Qualitative Report. Vol. 15. Issue 5.

  1. 1«Kristoffer Sjulssons minnen: om Vapstenlapparna i början af 1800-talet / upp- tecknade af O. P. Pettersson». O.P. Pettersson L. Bäckman R. Kjellström. Nordiska Museet. 1979.
Sist oppdatert 07.12.2021
Skrevet av Lena Kappfjell og Harald Gaski

Læringsressurser

Argumentasjovnen bïjre

Hva er kjernestoff og tilleggsstoff?

Fagstoff

Oppgaver og aktiviteter

Kildemateriale