Njuike sisdollui
Girjjálašvuođa teavsttat

Soptsese Båatsoebïenjh

Daam soptsesem «Båatsoebïenjh» Klement Klemensson tjoeje-baantese soptsestamme. Soptsese gærjeste Mojhtesh (2016) maam Lajla Mattsson Magga tjaaleme jïh sjïehtedamme tjaeleme-vuekien mietie.

Båatsoebïenjh

– Mah datne maake Kleamma sïjhth soptsestidh guktie datne båatsoebïenjh buektehth?

– Jaa, goltelamme leam gujht dujstie båeries almetjijstie. Jïh tjidtjie gujht aaj soptsesti munnjien. Gosse skoedtje-bieleste, gosse dle sjïdteminie, mearan onne lea, dellie edtja barre akte dejnie bïenjine, dïhte mij edtja utnedh dam bïenjem. Edtja dïhte dovne stååkedidh jïh stååkedidh dejnie bïenjine, jïh dle edtja aaj nihtedh. Eah goh gaajhkh dovnh.

Jïh dej beeli hov idtjin hov sïjhth göökte skoedtjh utnedh gusnie jïjnjh båannah, maanah. Juktie dellie goh skoedtje sjïdteminie, dellie haara, aaj haerieh dovne sinsitnine. Jïh dle bealhkasuvvieh jïh man åvteste eah gujht dah guarkah. Buerebe jis barre akte åtna dam bïenjem jïh aaj olkese næhta gosse edtja aaj strïetjkestidh, aaj bajhkedh. Guktie edtjem jiehtedh?

Måjhtam gujht dam voestes bïenjem maam utniejim.

Ae joe åvtesne aaj dam dutnjien soptsestamme dan bïenjen bïjre. Dellie barre manne jïh dïhte skoedtje gåetesne Dellie dam utnim meatan. Gosse aaj vaadtsam gåabpoeh dunnie skoekesne jallh guelie-jaevrien gåajkoe, nov åadtjoeji dåeriedidh. Jïh dle soptsestim dejnie bïenjine. Dïhte hov tryjjes aaj. Jïh dïhte hov gaajhkem vuajna. Jïh aaj åadtjoem nihtedh aaj. Jïh bïenje, idtji goh pleanjoeh, men tjuaja gujht aaj muvhtene gosse aaj maam akt lyjhkoe, gosse maam akt vuajna.

Muvhtene gujht aaj sjædta hïrrelidh dam bïenjem ånnetji jïh nihtedh. Jïh minngemes geatjan gujht åahpene dïhte aajhtere jïh dïhte bïenje guktie åehpies lea gosse dle edtja aelkedh deemedh dam bïenjem dejnie krievvine.

Jïh dle måjhtam tjidtjie gujht aaj bïhkede gosse dam veeltim bovtsi gåajkoe dle voestes aejkien, gosse dle aalka dåålvedidh, ih gujht dellie slåavohth bïenjem goh, barre soptsestidh. Aeriebistie joe dovne bïenje jïh manne damtebe sinsitniem. Men mubph gosse aaj dåålvede, jis låavta jïjtje, dellie edtja slåavoehtidh. Men ij edtjh luejhtedh dam bïenjem dallah eannan bïenjen måaskesh luajhteme. Jaa, vååjnoe siejpeste jïh tjelmijste hov aaj vååjnoe gosse flïjmerde.

Jïh dle luajhta gujht. Jïh jis aaj dle vielie dellie sjædta gujht tjarkebe slåavedh. Minngemes geatjan dïhte bïenje guarkoe.

Jïh gosse edtja hotskelidh, dillie gujht aaj sjædta dovne gïelem provhkedh jïh gïetide aaj juktie edtja bïenje vuejnedh jïh aaj guarkedh dan mietie.

Gellie hov leam bïenjh åtneme jïh seammalaakan, jïh vuejiehtæjja bïenjh lin gaajhkh sjïdteme.

Aktem bïenjem lim skeemmeme aaj, maaje tjaebpies bïenje jïh guhkie dåålvedihks lij aaj. Klaase voestes aejkien dam utni bovtsi luvnie. Jïh dle bïeseli, vöölki dåalvoen jïh böökti gujht bååstede. Men Klaase hov lij noere, idtji goh dïhte slåavh gænnah. Jïh hijven hov lij.

Jïh dle guelie-jaevrien gåajkoe edtjem vaedtsedh jïh dle bïenje dåeredeminie, maajsoem lim guedtieminie jïh bïenje gujht loeves. Destie maa hïehkesth amma, dïhte bïenje amma låavtaji. Gille krïevvetjh, ohtje stuhtjetje, naan gööktetsiehkieh medtie, deavan duekesne jïh låavtaji jïjtje jïh numhtie voelkehti. Varke sleerim dam maajsoem våålese jih hajkim bæjjese akten deavese jih gœljoejim gujht, rååjhnestim. Men idtji golh dohte govlh. Men dle gœljoejim, håajhkehtim. Dah krïevvh amma gïelem govlin dle bååstede böötin. Aerviedim gujht gosse almetjen gïelem krïevve gåvla dle gujht dahkoe enn bïenjen gåajkoe.

Jïh muerhkies lij dïhte bïenje, idtji gujht jaksh dejtie krïevvide juktie fihkelim dam bïenjem. Jaa goh dle fihkelamme dam bïenjem, dle slåavelim naa tjarke juktie måarahtovvim aaj. Men plievvies lij bïenje.

Idtji dïhte jienebem tööllh, idtji dïhte vielie krïevvh dåalvoeh gænnah. Nov maa muvhtene meehti huhtiestidh ånnetji, men idtji goh dåalvoeh. Idtji gåaredh hotskelidh.

Dellie edtjem sarvh njaakedh tjaktjege. Dle veeltim meatan. Dïhte bïenje gujht dam sarvem vuesiehti jïh dam gujht vuetjiejim. Naan biejjieh mænngan dle aaj vihth vuesiehti. Dillie rïejhpesne utnim. Njaakedeminie lim dan bïenjen mietie tjaebpieslaakan jïh vuajnam gujht ahte lïhke lim, bieljieh hov tjåadtjoeh, muvhtene njöönehti.

Jïh goh goekedh-vearelde, idtji staaran rikti bïegkh gænnah, idtji hov daejrieh gusnie tjåadtjoeminie. Men destie hïehkesth goh lim numhtie tjaebpieslaakan njaakeminie, dle dïhte sarve mannem vueptiesti. Dle goetseli ånnetji jïh dle jalkede dagkoe dellie vöötjim gujht. Men saajroehtim, dle vööjnim varteme lij.

Dle luajhtam dam bïenjem. Nåå bïenje gujht vualka jïh destie amma dle govlem håhta, jïh aaj hajkem minngesne, jïh dle orriji dïhte bïenje. Destie dïhte bïenje båata bååstede dle aaj vihth feerie. Jïh dle aaj aalka huhtedh juktie naa tjarke lim gujht saajroehtamme. Jakselim hov mahte dallah. Jïh mahte lim jakseminie, govlem gujht dïhte tsåhha lij steelleme dam sarvem, pluevie lij aaj. Men destie sjaavoeji. Dellie dïhte bïenje båata bååstede. Dle aaj vihth gïetine barre vuesiehtidh, edtja feeredh. Dle vualka.

Destie govlem håhta vihth, dle våålese dan jaevrien gåajkoe lij vualkeme. Jïh dle goh njuana lij dagkoe. Huhteste, destie dïhte sarve dan tjaatsan, jïh jaevrien dåaresth vuaja. Vuajnam gogkoe dle seejkie, dle såaloehbahke lij desnie.

Dle bïjre jarkan vaadtsam, men dle pluevie lij eannan dan såaloeh-bahkese båatam. Im doesth vaedtsedh juktie luajhtam dam bïenjem. Bïenje gujht dle vuepteste dam sarvem ahte dennie bahkesne lea aajmojne. Dle steellie dam dïsse. Dellie åadtjoejim vuetjedh.

Jïh mænngan dle maa gujht dle deejri guktie edtja dåemiedidh. Gellie hov sarvh vöötjim dan bïenjen åvteste.

(Gaaltije: Magga, L. Mattsson (2016). Mojhtesh. Iđut).

baakoeh

Saemien

Daaroen

hïrrelidh

ryste, riste litt

låavtajidh

anfalle, angripe, gå på

måaskesh

fornærmelse

rååjhnestidh

skrike alt man orker

slåavoehtidh

slå, pryle

strïetjkestidh

skvette