Raportačállin luonddufágas ja biologiijas
Álo go čállá, de lea lea dehálaš diehtit gean várás čállá. Dutkit čállet raporttaid gaskkustan dihte iežaset barggu bohtosiid eará dutkiide ja álbmogii.
Go don čálát raporttaid luonddufágas dahje biologiijas, fertet jurddašit ahte čálát eará ohppiide geat máhttet sulli seamma ollu go don, ja oahpaheddjiide geat galget árvvoštallat du barggu.
Geahččaladdanraporta galgá sisttisdoallat dan mii lea dárbbašlaš lohkkái ipmirdit mo geahččaladdan lea čađahuvvon, vai son sáhttá seamma bargat. Galgá maid leat čielggas guđet konklušuvnnat leat dahkkon ja man vuođul.
Muitte ahte don maiddái sáhtát geavahit raportta geardduheapmái ja rahkkaneapmái ovdal geahččalemiid ja eksámena. Skuvllas mii bargat dieđalaš bargovugiiguin eaŋkális, muhto almmatge duođalaš vuogi mielde.
Gávnnat cavgilemiid eaŋkilis raportta bajásráhkadusa ja sisdoalu ektui interaktiiva raportamálas.
- Oaččut cavgilemiid dađistaga ja veahki čorgadit čállit dan bokte go geavahat interaktiiva rapportgeneráhtora.
Namma, klássa, dáhton ja bajilčála
Čále namat ja namaid sis geaiguin leat ovttasbargan. Geavahat dáhtona go čađahit geahččaladdama. Bajilčála galgá leat oanehaš ja čilget man birra geahččaladdan lea.
Ulbmil (čuolmma válddahallan)
Dás don čilget oanehaččat makkár čuolmma galggat guorahallat, ja mii geahččaladdama ulbmil lea
Duogášteoriija
Dábálaččat álggahat raportta čujuhit oahpes duogášdieđuide mat leat geahččaladdama vuođđun, ja maid lea dárbbašlaš diehtit ipmirdan dihte geahččaladdama. Dát muitala lohkkiide manne don háliidat guorahallat dán čuolmma, ja veahkeha čatnat oktii teorehtalaš máhtu ja praktihkalaš vásáhusaid.
Dán oasis sáhttá leat vuogas čállit oahpes reakšuvnnaid maid áiggut geavahit geahččaladdamis, ovdamearkka dihte ahte jodaluvus ivdne stearkalasa alidin. Berret nummarastit reakšuvdnaovttamađodagaid ja govvosiid, vai beasat daidda čujuhit digaštallanoasis mii boahtá maŋŋil raporttas.
Duogášteoriija gavnnat geahččaladdamiin maid ovdal leat čađahan, NDLA:s, eará oahpponeavvuin ja iešguđet neahttaresurssain maidda luohtát. Muitte bidjat gáldočujuhusaid.
Muhtin geahččaladdamiin ii leat dárbbašlaš váldit mielde duogášteoriija.
Hypotesat
Ovdal go álggát geahččaladdamiin, de ráhkadat ovtta dahje eambbo hypotesaid. Hypotesa čállo čuoččuhussan man lea vejolaš iskat eksperimeanttaid bokte. Hypotesa galgá leat kvalifiserejuvvon árvádus masa ovddeš vásáhusat ja máhttu leat vuođđun. Eksperimeanttaid bohtosat mearridit galgá go bálkestit vai dohkkehit hypotesa.
Reaiddut
Ráhkat listtu reaidduin ja kemikálain mat geavahuvvojit geahččaladdamis. Geavat áinnas govaid dahje govvosiid mat dievasmahttejit čilgehusa.
Riskaárvvoštallan
Ovdal go čađahat ovtta geahččaladdama, de riskaárvvoštalat dan. Dat mearkkaša ahte árvvoštalat vejolaš váraid mat geahččaladdamis leat ja ráhkkanat dasa máid barggat jus juoga manná boastut. Seammás barggat doaibmabijuid mat unnidit vára ahte manná boastut. Čále oanehis čoahkkáigeasu riskaárvvoštallamis, ja váldde mielde raportii.
Sáhtát geavahit mála Geahččaladdamiid riskaárvvoštallan - ofelaš veahkkin.
Metoda/bargovuohki
Metodačilgehus ferte leat dárkil ja eaŋkil, muhto aŋke dan mađe bienalaš ahte earát geat áigot bargat dan seamma, álkit sáhttet ipmirdit mo don leat bargan. Váldde mielde dušše dehálaš dieđuid. Garvve diehttelas áššiid. Dávjá gánnáha bájuhit metoda čuoggáid mielde.
- Metodaoasi čálát eahpepersovnnalaččat pássiiva hámis ja vássanáiggis. (Ovdamearka: "25 ml galbma čáhci lasihuvvui luvvosii.")
- Giella galgá leat dárkil, objektiivvalaš ja mearálaš, ja it galgga árvvoštallat dahje válddahit bohtosiid.
- Geahččaladdama bajasráhkadusa govat ja govvosat sáhttet addit tekstii dehálaš lassidieđuid. Geavat govvenapparáhta dahje mobiilatelefovnna dokumenteret geahččaladdama. Lea maiddái vejolaš ráhkadit bajasráhkadusa govvosiid chemix.org neahttasiiddu bokte.
- Nummarastte govvosiid ja tabeallaid ja bija teavstta mii muitala máid govus/tabealla čájeha, ja gii dan lea ráhkadan. Illustrašuvnnat berrejit biddjot raportii dohko gosa gullet.
Bohtosat ja áicamat
Dás ovdanbuvttát bohtosiid čorgadis ja dárkilis vugiin, áinnas čuoggáid mielde.
Válddat dan máid mihtidit, oidnet, gullet, hakset ja dovdet, árvvoštallama haga.
Mihtidemiid lea ovdamunni ovdanbuktit tabeallas ja gráfan. Dál lea dehálaš ahte leat buorit notáhtat ieš dan geahččaladdamis.
Don berret maid váldit mielde kemiijalaš reakšuvnnaid reakšuvdnaovttamađodagaid ja daid maid vejolaččat leat rehkenasten.
Áicamiid sáhttá áinnas dokumenteret govvan oktan kommeanttaiguin. Buot tabeallain dahje govvosiin berrejit leat govusnummar ja gullevaš teaksta mii čilge.
Digaštallan (bohtosiid dulkon ja boasttugáldut)
Digaštallan soaitá leat deháleamos oassi raporttas. Das čilget (digaštalat) máid bohtosat muitalit dutnje. Sáhtát geavhit vuođđun dan máid čállet teoriijaoasis, ja čujuhit nummarasttejuvvon govvosiidda, reakšuvdnaovttamađodagaide dahje formeliidda.
Fertet leat kritihkalaš ja árvvoštallat leat go bohtosat luohtehahtti, ja lea go dus doarvái buorre vuođđu geassit konklušuvnna.
Válddat vejolaš boasttugálduisd ja árvvoštala mo dat sáhttet váikkuhan bohtosiidda. Máid livččet sáhttán dahkat earáládje unnidan dihte boasttugálduid? Árvvoštala manne geahččaladdan vejolaččat ii mannan nu mo vurdet.
Konklušuvdna
Go čálát konklušuvnnaid, de fertet máhccat álgui. Váldde vuođu das máid čállet ulbmila ja hypotesa birra. Leat go ollášuhtten ulbmila? Fertet go bálkestit hypotesaid, vai sáhtát go nannet daid? Galggat oanehaččat ja konkrehtalaččat cealkit máid geahččaladdan čájeha. Guokte golbma cealkaga sáhttet leat doarvái.
Gáldolistu
Dás dieđihat referánssaid gálduide maid geavahit go čađahit geahččaladdama, ja go čállet raportta. Ráhkat listtu mas čálát čálli/vuoigŋadahkki, jahkelogu, bajilčállága, URL ja vejolaš lágádusa ja siidologu. Geahča cavgilemiid kildekompasset.no neahttasiiddus. Muitte ahte leat čavgadis njuolggadusat govaid geavaheamis mat eai leat du iežat.
Guoskevaš sisdoallu
Interaktiv test om hvordan man skal utforme en forsøksrapport.
Dát reaidu veahkeha du čállit čorgadis ja čálmmus luonddudieđalaš raportta.