Njuike sisdollui
Oahppanbálggis

Don leat dál muhtin oahppobálgás:
Bindinger mellom molekyler

Dán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemus ođastuvvon 18.10.2021
Bargobihttá

Mii mearrida molekylaid hámi?

Suokkar muhtin molekylaid bajasráhkadusa, ja gávnnat makkár váikkuhusat dain leat hápmái.
Njealljii iešguđetlágan molekyla molekylamodeallat. Illustrašuvdna.
Molekylain sáhttet lea máŋgga lágan hámit. Govva: PhET Interactive Simulations University of Colorado Boulder / CC BY 4.0
Ollusiidda sáhttá ávkin geavahit simulerema vuolábealde čoavdit bargobihtá mii lea dán siiddus. Jus it sáhte geavahit simulerema, de lea buorre molssaeaktun geavahit molekylahuksenčoahki. Dan sáhttá maiddái geavahit suokkardit molekylahámi ovttastusain dán siiddus.

Bargobihtá birra

Dán bargobihtás don guorahalat mii mearrida molekylaid hámi. Dán lea ávkkálaš diehtit go don maŋŋil guorahalat iešguđet ávdnasiid iešvuođaid.

Molekylahámi simuleren

Geavat simulerema vuolábealde go barggat dáiguin bargobihtáiguin.

Vállje álggos "Modealla" álggahansiiddus.

  1. Válddat mii dáhpáhuvvá go lasihat čanastagaid ja luovos elektrovdnabáraid.

  2. Máid doaivvot "luovos elektrovdnapárra" mearkkaša?

  3. Hukse molekyla mas leat golbma atoma ja okta luovos elektrovdnabárra. Merke válljejumiid "molekylageometriija" ja "elektrovdnageometriija".

    1. Maid fuomášat?

    2. Sáhtát go dán vuođul dadjat maidege erohusa birra gaskkal molekylageometriija ja elektrovdnageometriija?

  4. Dohppe gitta atoma dahje luovos elektrovdnapára, ja geahččal geassit dan.

    1. Máid fuomášat?

    2. Manne doaivvut atomaid ja elektrovdnabáraid nie "láhttet"?

Bargga viidáseappot molekylahámiin

Geavat simulerema dahje molekylahuksečoahki doarjjan barggadettiin.

Go barggat bargobihtáiguin, sáhtát bláđet ovddas maŋas siidduin. Dan maid čálát dán bargobihtás, sáhtát eksporteret sierra fiilii maŋimus siiddus.

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 2024-09-25
LæringsmålMolekyler har ulike former