Njuike sisdollui
Fágaartihkal

Klonen

Klonen mearkkaša ráhkadit genehtalaš máŋgosiid olles organismmain, seallain dahje árbenávdnasis. Klonema geavahit biepmu buvttadeapmái, medisiinnalaš dutkamii ja dikšui, ja reaidun bargat DNA:in.

Lunddolaš klonen

Ollusiidda lea klonen negatiiva doaba man čatnet olbmuid máŋgemii muhtin laboratoriijas. Muhto duohtavuođas lea klonen metoda man sáhttá geavahit ollu áššiide, ja mii máŋgga šlájas lea lunddolaš oassin lassánanbirrajođus. Dá leat muhtin ovdamearkkat:

  • Roahkkesáhkkit riegádit dan bokte go njiŋŋelasat ráhkadit máŋgosiid alddineaset miehtá geasi.
  • Máŋga šattu lasket sahkukeahtes lassáneami bokte ja ráhkadit indiviiddaid main lea ideanttalaš árbenávnnas. Ovdamearkan dása leat eanamuorjjit ja buđehat.
  • Ovttamonát jumežat leat ovdamearkan klonemii mii dáhpáhuvvá lunddolaččat dan bokte go sahkkehuvvon monnesealla juohkása, ja šaddá guovtti indiviidan main lea ideanttalaš árbenávnnas.

Klonen laboratoriijas

Gaskamutto 1900-logu iskagohte dutkit vejolašvuođaid klonet organismmaid, dainna sávaldagain ahte boađášii ávkin boahtteáiggis. Klonen lea odne ávkkálaš reaidu bioteknologaide geat dutket ođđa dálkasiid ja dikšunvugiid, ja geat barget DNA:in. Gávdnojit iešguđetlágan goanstaklonen metodat: reproduktiiva klonen, terapeutalaš klonen ja molekylára klonen.

Reproduktiiva klonen

Reproduktiiva klonen mearkkaša ráhkadit organismmaid mat leat genehtalaččat ovttaláganat. Jagis 1996 nagodedje dutkit Skottlánddas klonet rávis sávzza, ollu geahččaladdamiid maŋŋil. Dolly lei vuosttaš njiččehas mii lei iežas biologalaš eatni klona (genehtalaš "máŋggus"). Reproduktiiva klonema sáhttá čađadit váimmusfievrrideami dahje mánnáčuolmma háddjema bokte.

Váimmusfievrrideapmi

Dolly klonejuvui váimmusfievrrideami bokte. Dat mearkkaša ahte váldet álggus eret seallaváibmosa monneseallas mii ii leat sahkkehuvvon. De bidjet sadjái dábálaš gorutseallaváibmosa mii boahtá indiviiddas man áigot klonet. Jus mánnáčuolbma ovdána dego livččii dábálaš sahkkehus, de bidjet dan surrogáhtaeatni mánnágoahtái. Jus proseassa lihkostuvvá, de riegáda genehtalaš "máŋggus", nappo klona, dan indiviiddas mas seallaváimmus bođii. Dolly maŋŋil leat eambbo organismmat, earret eará sáhpán, gussa, spiidni, bussá ja ábegáhttu, klonejuvvon seamma metoda bokte.

Mánnáčuolmma (embryo) háddjen

Reproduktiiva klonema sáhttá maiddái čađahit dan bokte go háddje mánnáčuolmma go lea 8-sealladásis. Guhtege sealla sáhttá de šaddat ođđa indiviidan, ja buot indiviiddat šaddet ideanttalaččat nu mo jumežat.

Dakkár mánnáčuolmma háddjema geavahit nállašuhttimis go lea russen elliid main leat erenoamáš oiddolaš genat, go lassánahttejit šlájaid mat sáhttet jávkat dahje go háliidit ideanttalaš geahččalanelliid. Mánnáčuolmma háddjen dáhpáhuvvá lunddolaččat dalle go šaddet ovttamonát jumežat, golmmežat ja nie viidásit.

Terapeutalaš klonen

Terapeutalaš klonen mearkkaša ráhkadit seallaid mat leat genehtalaččat ovttaláganat. Terapeutalaš klonema ulbmil lea geavahit seallaid medisiinnalaš dikšui. Seamma ládje go reproduktiiva klonemis, de váldet eret seallaváibmosa monneseallas mii ii leat sahkkehuvvon ja bidjet sadjái dan sealla váibmosa man áigot klonet. Mánnáčuolbma ii biddjo mánnágoahtái. Dan sádjái dan ovdánahttejit laboratoriijas dassažii šaddá mii lea gáldun . Dainna lágiin sáhttit mii buvttadit ođđa seallaid mat leat pasientta iežas seallaid klonat, ja main dasto lea pasieantta iežas árbenávnnas.

Dutkit jáhkket dál ahte pluripoteanta máddoseallat šaddet dehálažžan boahtteáiggis go dikšot Parkinsondávdda, Alzheimer dávdda, váibmodohppehaga, gáldnanvigi, diabetesa, leasmmi ja ollu eará dávddaid. Jáhkket maiddái ahte dat sáhttet geavahuvvot ráhkadit gođđosa ja orgánaid pasieantta iežas seallaiguin. Dát lea ovdamunnin transplantašuvnna oktavuođas, go dávja lea váttisvuohtan ahte gorut duvdá eret ođđa orgánaid.

Molekylára klonen

Go mii buvttadit máŋga ideanttalaš máŋgosa ovtta genas, de dat gohčoduvvo molekylára klonemin. PCR (polymerase chain reaction) ja muhtin gena (proteiinna man gena kode) buvttadeapmi mikroorganismmaid šaddadeami bokte leat goappašagat molekylára klonema metodat.

Naba olbmuid klonen?

Vaikko leat leamaš stuora teknologalaš ovdánanlávkkit bioteknologiijas - Dolly rájes 1996:s gitta ábegáhtuid klonemii 2018:s - de lea ain teknihkka olbmuid klonet váttis.

Jus dát áiggi mielde šaddá álkibun, de aŋke ii leat vejolaš ráhkadit ideanttalaš olbmuid. Eai leat oainnat dušše genat mat stivrejit min ovdáneami. Odne mii diehtit ahte birasváikkuhusas lea ollu dadjámuš dasa makkár genat leat aktiiva, mo mii ovdánit, makkár iešvuođat mis leat, ja mo min peršovnnalašvuohta lea. Olbmuid klonen hástala maiddái indiviidda erenoamášvuođa ja genehtalaš variašuvnna mii lea evolušuvnna vuođđun. Dan dihte atnet dán ehtalaččat dohkkemeahttumin miehtá máilmmi.

Mo jáhkát livččii leamaš bajasšaddat ja diehtit ahte don leat eará olbmo máŋggus?

Gáldu

Bioteknologirådet (2020, desember). Kloning. Hentet 20. januar 2021 fra https://www.bioteknologiradet.no/temaer/kloning/

Guoskevaš sisdoallu

Bihtát ja doaimmat
Medisinsk bruk av bioteknologi

Disse oppgavene om medisinsk bruk av bioteknologi krever at du innhenter opplysninger og bearbeider stoffet.

Fágaávdnasat
Reaiddut bargat DNA:in

Genateknologiija mearkkaša ahte mii guorahallat dahje rievdadit muhtin organismma árbenávdnasa. Dás oaččut bajilgova DNA barggu vuđolaš reaidduin.