Reaiddut bargat DNA:in

Go genateknologiijain galgá bargat ferte bures diehtit mo DNA lea huksejuvvon, ja mo genat kodejit proteiinnaid. Danne go genateknologiijas bargat DNA:in, lea eaktun viidáseappot bargui ahte mii isoleret DNA.

1. Isoleret DNA

Mii dárbbašit biologalaš iskosa mas sáhttit álggos viežžat olggos DNA. Dát sáhttá leat čolgaiskkus, varragoaikkanas, okta goahcci dahje eará seallaiskkus. Iskkusmateriála vuolgá organismmas mainna mii bargat.

Mii lasihit biologalaš iskosii luvvosa mii molle proteiinnaid seallas ja billista seallamembránaid, vai DNA šaddá juvssahahtti. Boahtte lávki lea buhtistit luvvosa, vai oažžut ráinnas DNA mainna bargat viidáseappot. DNA isoleren lea standárda bargovuohki genateknologiija siskkobealde. Dát bargovuohki geavahuvvo leaš dál ulbmil genaiskan, áhčivuođaášši čielggadit, boahkuid ráhkadit dahje suokkardit iešguđet organismmaid genaid.

2. PCR – máŋget dihto sajiid DNA:s

Go mii bargat genateknologiijain, de lea dávjá mis beroštupmi dihto genii mii kode muhtin iešvuođa. Dan sivas go genat leat maŋŋalaga ja ávdnejit stuora DNA-molekylaid, de ii leat vejolaš viežžat olggos ovttaskas genaid daid kemiijalaš iešvuođaid vuođul. Mii sáhttit baicca geavahit metoda man namma lea PCR (polymerase chain reaction).

PCR doaibmá dego genehtalaš máŋgenmašiidnan mii sáhttá lohkat dihto osiid DNA:s ja ráhkada máŋgosiid dain osiin. Seamma prinsihppa hukse dán metoda go dat mii lea DNA-replikašuvnnas, ja dan stivre temperatuvrra rievdan.

PCR geavaheapmi gáibida ahte mii dovdat básaid ortnetvuoru goabbat geahčen DNA osiin man háliidit máŋget. Sekvenserema dihte lea mis stuora diehtovuođđu mas lea ollu organismmaid ollislaš básaortnetvuorru.

3. Elektroforesa – sirret DNA-bihtáid eret nubbi nuppis

Sáhttá leat ávkkálaš sirret iešguđet DNA-bihtáid eret nubbi nuppis, ovdamearkka dihte sirret máŋgejuvvon gena eret muđui DNA-molekylas. Dán sáhttit elektroforesa bokte dahkat.

Elektroforesa lea metoda mii geavaha elektralaš gietti sirret elektralaš láddejuvvon partihkaliid eret nubbi nuppis. Go DNA:s lea negatiiva láddagas, de dat gesso positiiva povlii elektralaš giettis. Go geassit DNA-bihtáid ávdnasa čađa mas leat binná bánna ráiggit, de frikšuvdna gaskkal ávdnasa ja DNA-bihtáid sirre DNA-bihtáid main leat iešguđet sturrodagat: Oanehis DNA-bihtát johtet jođanit ja gessojit guhkas, dan botta go guhkes DNA-bihtát johtet njozebut ja eai gesso seamma guhkas. Dainna lágiin ráhkaduvvo háddjenminsttár buot DNA-bihtáin mat leat luvvosis.

Lassin DNA-bihtáid sirremii sáhttá elektroforesa geavahit sirret eará molekylaid ja kemiijalaš luvvosiid, ovdamearkka dihte mirkoávdnasiid, proteiinnaid ja iešguđet dálkasiid.

4. Restrikšuvdnaenzymat – «čuohppat ja laktit» DNA

Go háliidit rievdadit árbenávdnasa, de leat restrikšuvdnaenzymat guovddážis. Dat doibmet dego molekylára "skárrin" mat čuhppet eret osiid DNA:s. Dat dovdet dihto sajiid DNA:s ja čuhppet DNA dihto vuogi mielde.

Restrikšuvdnaenzymaid geavahit ráhkadit DNA-profiillaid, ovdamearkka dihte rihkusbáikki suokkardeamis. Dan barget dan bokte go čuhppet iešguđet DNA-iskosiid seamma restrikušvdnaenzymain ja sirrejit daid elektroforesain. Háddjenminsttár čájeha de ovttaláganvuođaid ja erohusaid dain iešguđet DNA-iskkosiin maid buohtastáhttejit.

Restrikšuvdnaenzymat leat maid dehálaš reaiddut bidjat ođđa DNA-bihtáid árbenmateriála sisa. Dalle mii čuohppat buot DNA-bihtáid seamma restrikšuvdnaenzymain, nu ahte geažit heivejit oktii dego bihttábordima bihtát. Go DNA-bihtát leat čuhppon ja gergosat, de mii laktit daid nubbi nubbái ligase nammasaš enzymain. Ligase ávdne čanastagaid DNA-bihtáid nitrogenbásaid gaskkas ja "laktá" osiid oktii.

Hui dávjá "čuhppet" ja "laktet" DNA iešguđet organismmain. Dalle boađus gohčoduvvo rekombinánta DNA.

5. Vektor – fievrridit DNA iešguđet seallaid ja organismmaid gaskkas

Jus mii dáhttut fievrridit genaid iešguđet seallaid dahje organismmaid gaskkas, de bidjat gena man háliidit fievrridit muhtin vektora sisa. Vektor lea modifiserejuvvon DNA-molekyla mii fievrrida genehtalaš materiála. Vektorat leat ráhkaduvvon nu ahte lea álki lasihit genaid daidda, ja eará seallat váldet daid álkit sisa. Dábálaččat lea dain mearka man bokte mii sáhttit gávnnahit guđet seallat leat váldán sisa vektora. Gierdohámát DNA-molekylat maid gohčodit plasmiidan, ja mat bohtet baktearain, leat eanas vektoraid álgovuođđun, muhto virusat maid geavahuvvojit eambbo ja eambbo.

Go muhtin organisma (verdde) váldá sisa vektora, ja de laská dábálaš seallajuohkáseami bokte, de dat sisabiddjon gena máŋgejuvvo juohke háve go organismma laská. Baktearat heivejit bures verddeorganisman, ja genateknologiija siskkobealde geavahuvvo buot eanemusat E. coli bakteara. Dat laská jođanit ja dan lea álki gieđahallat laboratoriijas.

Go mii šaddadit stuora kultuvrraid verddeorganismmain, de mii sáhttit mii buvttadit stuora hivvodagaid genabuktagis man háliidit, ovdamearkka dihte insuliidna dahje šaddohormonat.