Máddoseallat leat gáldut ođasmahttimii

Juohke sekundda jápmet duháhit seallat gorudis, muhto dearvvaš gorut molsu daid dakkaviđe ođđa seallaiguin. Leat máddoseallat mat buvttadit buot daid ođđa spesialiserejuvvon gorutseallaid, ovdamearkka dihte deahkke-, varra-, liike-, čoalle- ja nearvaseallaid. Máddoseallaid gohčodit maid láttakeahtes seallan, go eai leat spesialiserejuvvon.

Seallat mat leat 8-sealladását mánnáčuolmmas leat totipoteanta ja dain lea seamma ovdánannákca go sahkkehuvvon monneseallas. Go mánnáčuolmma seallat juohkásit viidáseappot, de eai šat sáhte vuossamáddága ávdnet. Sáhttet aŋke buot eará seallasorttaid ávdnet ja daid gohčodit pluripoteantan.

Dađi mielde go juohkáseapmi joatká, de seallat ain eambbo spesialiserejit, ja šaddet multipoteanta máddoseallan. Buot riegádan olbmuin leat diekkár máddoseallat buot orgánain. Mis leat oalle unnán máddoseallat, muhto leat dat mat fuolahit min ođastuvvama čađat.

Dasa lassin go ráhkadit ođđa seallaid, de máddoseallat maid sáhttet iežaset máŋget ja ráhkadit ođđa ideanttalaš máddoseallaid. Dain orro dego "agálaš eallin".

Juohke áidna orgánas gorudis leat mis máddoseallat mat fuolahit ahte ain ráhkaduvvojit ođđa seallat, maiguin gorut molsu eret gollan ja boares seallaid. Dutkit sávvet ahte máddoseallaid sáhtášii geavahit divvut vigiid ja bissehit dávddaid vuoiŋŋemaččain, váimmus ja eará orgánain, earret eará Parkinsondávdda, Alzheimer dávdda, váibmodohppehaga, gáldnanvigi, diabetesa ja leasmmi.

Dál lea máddosealladálkkodeapmi (ađatransplantašuvdna) dehálaš oassin go dikšot máŋgga borasdávdda, mielriegádan immunaváilli ja muhtin eará dávddaid. Leat maid nagodan buvttadit ođđa liikii transplantašuvdnii pasieantta máddoseallaid bokte. Máddosealladutkit barget earret eará metodaiguin "šaddadit" ja molsut eret vahágan gođđosa, ja soitet vel ođđa orgánaid hukset.

Dál vuos dahkko eanemusat vuođđudutkan. Dat mearkkaša ahte dutkit barget ipmirdit mo máddoseallat doibmet, ja gávnnahit mo sáhttá stivret seallajuohkáseami. Geavatlaš dutkan mearkkaša gávdnat bargovugiid maid sáhttá geavahit medisiinnas dahje industriijas.

Máddoseallaid identifiserejedje jagis 1998, ja šattai stuora sáhkan ahte dáid lei vejolaš ođđasitprogrammeret buot lágan seallan. Dát dagahii ahte šattai ollu álkit háhkat máddoseallaid dutkamii.

Šadde stuora vuordámušat ahte boahtá medisiinnalaš revolušuvdna ja heivehuvvon divššut, muhto ii leat vuos boahtán mii ge stuora lihkostumiid.

Dávjá lea guhkes geaidnu gaskkal dutkama ja pasieanttaid dálkkodeami, vaikko máŋga geahččaladdama transplantašuvnnaiguin ja iešguđet dálkkodemiiguin leat bures menestuvvan.

Dáhpáhuvva ollu mii addá doaivaga dorvvolaš dikšunvugiid oažžut:

• Šaddadit miniorgánaid studeren dihte dávddaid ja iskan dihte dálkasiid.
• Ođđasitprogrammerejuvvon seallaiguin isket ođđa dikšunvugiid dávddaide nu mo borasdávda ja nearvadávddat ALS ja MS.
• Orgánaid ráhkadit 3D-čálániid vehkiin.
• Liikeseallaid nuppástuhttejit máddoseallan - nu gohčoduvvon iPS-seallan - dan bokte go aktiverejit ja deaktiverejit genaid.
• Sáhttet terapeutalaš klonema čađahit dan bokte go šaddadit gođđosa pasieantta iežas máddoseallaiguin (iPS-seallaiguin).
• Sáhttet ráhkadit monne- ja siepmanseallaid laboratoriijas.
• Lea vejolaš ásahit máddoseallabáŋkku mas leat oahpes gođussorttat vai hehtte at vuostáiváldi gorut bálkesta dan mii transplanterejuvvo.
• Klonen: Eanemus mearkkašahtti dáida leat ahte muhtin dutkit čuoččuhit ahte sii leat gávdnan pluripoteanta máddoseallaid gorutgođđosiin, ja ahte dat sáhttet totipoteantan šaddat streassa bokte. Dat mearkkaša ahte sáhttet dahkat ovtta olles indiviidda mii lea ideanttalaš dainna seallain mas bođii. Dán prošeavtta dutkit deattuhit ahte ulbmilin ii leat olbmuid klonet, muhto ávdnet gođđosa man geavahit dutkamii ja dikšui. Ii oktage leat gal nagodan geardduhit dán geahččaladdama.