Bargobihtát ja doaimmat

Man ollu mobiilasuonjardeami oaččut don?

Geavat interaktiiva kártta, ja gávnnat man ollu suonjardeami don oaččut mobiilasáddejeddjiin mat leat du birrasis.

Bargobihtáin vuolábealde galgá lohkat ja dulkot kártta ja dat leat dan dihte visuála. Du kan finne alternativt innhold i artikkelen Jođaskeahtes kommunikašuvdna

Šearbmagovva mii lea váldon finnsenderen.no siiddus, mii čájeha man ollu suonjardeami oaččut dan báikkis mii lea merkejuvvon kártii, dán ovdamearkkas 0,27 promilla bajimus rádjeárvvus. Illustrašuvdna. — Suonjardankalkuláhtoriin finnsenderen.no siiddus lea vejolaš gávnnahit man ollu suonjardeami oaččut doppe gos don leat, ja man stuora oasi dat dahká rávvejuvvon rádjeárvvus. Govva: Nasjonal kommunikasjonsmyndighet / CC BY-SA

Dáidda bargobihtáide geavahat suonjardankalkuláhtora Našunála kommunikašuvdnaeiseválddi interaktiiva kárttas.

Bargobihttá 1. Man ollu suonjardeami oaččut don juste dál?

Šearbmagovva mii lea váldon neahttasiiddus mii čájeha man ollu suonjardeami olmmoš oažžu dihto báikkis, ja man stuora oasi dat dahká rávvejuvvon rádjeárvvuin. Illustrašuvdna. — Govva: Nasjonal kommunikasjonsmyndighet / CC BY-SA

Gávnnat gos kárttas don leat juste dál. Deaddil olgešboalu merken dihte dan saji.

Čális árvvu mii boahtá gierdui.
Árvu muitala man stuora oasi suonjardeamis don oaččut dán sajis, go veardida rádjeárvvu ektui mii lea biddjon. Galle geardde eambbo suonjardeami fertet oažžut oláhit rádjeárvvu?
Geavat "avansert" válljejumiid, ja mihtit iešguđet allodagain. Geavat árvvuid maid oaččut, ráhkadit gráfalaš govvádusa mii čájeha oktavuođa gaskkal suonjardanhivvodaga man oaččut, ja allodaga eatnama badjel Čilge bohtosiid.
Árvu man oaččut kárttas lea teorehtalaš. Go duohtavuođas mihtida olgun, de mihtideamit sáhttet spiehkastit dan árvvus. Makkár fáktorat sáhttet váikkuhit signálaid givrrodahkii?

Bargobihttá 2. Ráhkat riikadási bajilgova

Čađat mihtidemiid ja bajilgovaid mat čájehit suonjardeami iešguđet

osiin riikkas
guovlluin (ovdamearkka dihte stuora gávpogiin, čoahkkebáikkiin, giliin ja meahcceguovlluin)
allodagain eatnama badjel

Mo sáhtát oažžut bohtosiid mat ovddastit dan guovllu man iskat nu bures go vejolaš?

Bargobihttá 3. Eanemus suonjardeapmi Norggas

Gávnna dan báikkii Norggas go olmmoš oažžu buot eanemus suonjardeami. Galle geardde eambbo suonjardeami ožžot sii geat doppe orrot, dan báikkii ektui gos don orut? Berrejit go sii geat dán báikkis orrot, ballat ahte mobiilasáddejeddjiid suonjardeamis leat negatiiva dearvvašvuođaváikkhusat? Čilge.
Dan vuođul maid leat gávdnan, sáhtát go dadjat mii váikkuha dasa man ollu suonjardeami oaččut?

Bargobihttá 4. Beaktovallji ja rádjeárvvut

Mii oavvilduvvo "beaktu" sániin? Mii lea beaktovallji (effekttetthet)?
Geavat beaktovalji árvvu mii lea addon ja promille logu, rehkenastit bajimus rádjeárvvu man Stáhta suonjardasuodjalus rávve suonjardeami eksponeremii.
Veardit rádjeárvvuid ektui mat leat tabeallas vuolábealde. Máid gávnnahat?
Váldde vuođđun ahte dát energiija boahtá ovtta áidna mobiilasáddejeaddjis. Galle seammalágan sáddejeaddji dárbbašuvvojit vai árvvut šaddet rávvejuvvon rádjeárvvuid badjelii?
Gávnna eará sorttat suonjardemiid beaktovalji ja buohtastáhtte. Máid doaivvut dát muitala mobiilasáddejeddjiid suonjardeami váikkuhusa midjiide olbmuide?

suonjardeami rádjeárvvut
Frekveansaguovlu	Rádjeárvu ( $\frac{W}{m^{2}}$ ) eksponeremii barggus	Rádjeárvu ( $\frac{W}{m^{2}}$ ) muđui álbmogii
10–400 MHz	10	2
400–2 000 MHz	10–50	frekveansa/200
2–300 GHz	50	10

Gáldu

Nasjonal kommunikasjonsmyndighet. (2020, 16. mars). Elektromagnetisk stråling. https://www.nkom.no/fysiske-nett-og-infrastruktur/elektromagnetisk-straling#grenseverdier

Guoskevaš sisdoallu

Basestasjoner

Neahttasiidu čuovvuvaččas dsa.no

CC BY-SADán lea/leat čállán Thomas Bedin.

Maŋemusat ođastuvvon 01/12/2023