Njuike sisdollui
Geahččaladdan

Rabas geahččaladdan šlimppá sugadanáiggi birra

Rabas geahččaladdan gáibida ahte dii ráhkadehpet hypotesaid, válljebehtet metodaid, digaštallabehtet boasttugálduid ja áinnas geardduhehpet geahččaladdama buoriduvvon metodain.

Mii váikkuha šlimppá sugadanáigái?

Ulbmil

Dán geahččaladdama ulbmil lea gávnnahit mii váikkuha šlimppá sugadanáigái. Dii bargabehtet joavkkuin main leat 2 gitta 4 oahppi ja geahččaladdabehtet, digaštallabehtet ja reflekterebehtet gávdnan dihte metodaid maid sáhttá geavahit gávdnat vástádusa dán gažaldahkii.

  • Sugadanáigi mihtiduvvo ovtta olles sugadeamis, nappo dan rájes go šlimpá lea olggumus sajis, ja gitta fas lea seamma olggumus sajis.
  • Báddeguhkkodat mihtiduvvo dan čuoggá rájes gokko lea heŋgejuvvon, gitta šlimpákuvlla gaskamuddui.

Rusttegat

Dii dárbbašehepet guokte sortta luođa (šlimpákuvlla), bátti, mihtidanbátti dahje linnjála, holgga, grádamihttára, veavtta ja áigemihttára.

  • Juohke joavkkus ferte vejolašvuohta geavahit guokte luođa main lea iešguđet mássa. Luođain berre leat alla iešdeaddu ja eai berre leat beare stuorrát, vai áibmovuosttaldeapmi ii váikkut bohtosiidda. Muhtter, ladjokuvllat ja gummigoarkkat main lea ráigi sáhttet leat heivvolaččat.
  • Báddi ferte leat seaggi, muhto ii fadnil.
  • Šlimppá sáhttá heŋget stargadis holgii, muhto eará čovdosat sáhttet doaibmat seamma bures.
  • Áigemihttár: Mobiilatelefovdna mas lea áigemihttár-appa doaibmá bures.
  • Grádamihttár: Muhtin joavkkut dáidet geavahit grádamihttára iežaset eksperimeanttas.

Hypotesa

Ovdal eksperimeantta ferte joavku ráhkadit hypotesa (ovtta dahje eambbo). Čállet makkár fáktoraid doaivubehtet váikkuhit šlimppá sugadanáigái.

Bargovuohki

Joavku gávdná heivvolaš saji heŋget šlimppá, dahje sáhttibehtet holgga geavahit.

Go válljebehtet metoda, lea dehálaš ahte buohkat joavkkus buktet evttohusaid ja vuođuštit ákkaideaset vai šaddá fágalaš digaštallan, ja vai joavkku metoda šaddá ulbmillažžan.

Govvebehtet áinnas dokumenteren dihte geahččaladdama.

Oaiviladdimat ja cavgileamit geahččaladdama čađaheapmái

  • Makkár fáktoraid (variábeliid), maid sáhttá mihitdit, sáhttibehtet rievdadit dán geahččaladdamis?
  • Leat go eará fáktorat rievdatkeahttát (bissovaččat) dan botta rievdadehpet duššefal dan ovtta?
  • Gávdnojit go boasttugáldut dás?
  • Sáhttibehtet go dahkat maidege unnidit olmmošlaš boasttuvuođaid, ovdamearkka dihte reakšuvdnaáiggi dan oahppis gii stivre áigemihttára?
    • Váldit áiggi logi sugadeamis, ja juohkit logi sadjái.
    • Geardduhit mihtidemiid, ja rehkenastit gaskamearalaš áiggi.
  • Mo sáhttibehtet bidjat bohtosiid čalmmus tabelli vai lea álkit veardidit ja dulkot bohtosiid ?
  • Lea go vejolaš ovdanbuktit bohtosiid gráfaid bokte?

Joavkkut ovdanbuktet metoda ja bohtosiid

Go lehpet bargan oanehaš, ja dis leat bohtosat muitalit, de ovdanbuktibehtet metoda ja bohtosiid reasta klássii. Dii galgabehtet čujuhit vejolaš boasttugálduid ja árvvoštallat leat go bohtosat luohtehahtti.

Digaštallan klássas

Ovttas oahpaheddjiin dii digaštallabehtet nanu ja heajos beliid metodain mat leat geavahuvvon. Leat go bohtosat nu luohtehahtti ahte sáhttibehtet konklušuvnnaid geassit? Dolle go hypotesat deaivasa?

Ođđasit-iskan (dieđalaš bargovuohki)

Klássa vásáhusaid vuođul, joavkkuid mielde dahje fárrologa, sáhttibehtet geardduhit eksperimeantta árvideames unnit boasttugálduiguin ja eambbo systemáhtalaš mihtidemiiguin main rievdá dušše okta fáktor hávális. Sávvamis oažžubehtet eambbo ovttačilggolaš bohtosiid maid vuođul lea álkit konkluderet.

  • Dorjot go bohtasat hypotesaid maid joavkkut ledje čállán?
  • Man bures heivejit klássa bohtosat teoriijaide mat gávdnojit?

Loga šlimpá birra wikipedia.org siiddus.

Journála čállit – labaraporta

Geavat raportageneráhtora geahččaladdama čállit.
Dáppe lea bagadus ja cavgileamit didjiide juohke čuoggái raporttas. Muitte vurket iežat PC:ii ovdal guođát siiddu. Dan Word-dokumeantta man vurket, sáhtát viidáseappot redigeret. Sáhtát ovdamearkka dihte bidjat listtuid čuoggáid mielde, tabeallaid ja geahččaladdama govaid, maid leat mobiillain govven.

Guoskevaš sisdoallu