Njuike sisdollui
Historjjálaš materiála

Voedtegh

Julie Axmann soptseste guktie voedtegh darjodh.

Voedtegh

Gosse voedtegh daajhtodh, dellie tjeahta geevehkem ohtsedidh, jis ij utnieh. Voestegh sööhpedh. Muvhth lyjhkoeh guhkies voedtegh, bijjelen göökte sïllh. Kruana laejkeste govhte gåhkah jïh rööpses laejkeste aaj govhte jïh viskes laejkeste luhkie jïh göökte. Jis gamte voedtegh, dellie jienebh gåhkah vaeltieh. Doete lea gaarmanæjjan voedteginie.

Tjoelmem bïejem voedtegen gaskoeh. Jïh die dijpem seamma jeenjh gåhkah fïere guhte bealan. Åelkies bieleste aelkestem. Voestegh aktem viskes jïh die kruana jïh viskes våålese, jïh die kruana jïh viskes bæjjese, jïh die kruana jïh viskes våålese, jïh die rööpses jïh viskes. Jïh gosse gaajhkem, dellie dam aktegs vïskesem tjïrrh geasam jïh soermine diedtehtem tjåanghkan. Jïh die numhtie mubpine bielesne.

Gosse leam geatjan båateme, dellie pruvneldem fïere guhte bieliem. Gosse göökte pruvnieldimmie gietjieh, dellie dam minngemes gietjiem tjåanghkan gåaroem; dïsse gaamegen garhtsem tjoelmedidh. Jïh die dam tjoelmem mij gaskoeh voedtegem, bæjjese tjoelmedem, jïh die voedtegem aelkestem gaskoeh, gogkoe mubpiem gietjiem aelkiestim. Jïh daajhtoeh seamma leejne goske stuhtje baatsa voedtegistie.

Gosse gieseginie, dellie gïesem. Dellie jeatjh laejkiem vaaltam seammaleejnes laejkeste, dovne roepsedem jïh vïskesem jïh kruanam. Vïskesinie dle aelkestem jïh fïere guhte bieliem gïesem. Gosse leam vïskesinie gieseme gåabpegem bieliem stuhtjem, dellie jis roepsedem vaaltam jïh dejnie gïesem. Jïh numhtie gïesem goske geatjan båatam. Jïh die duahpam gåaroem, muvhtene göökte duahpah, jïh muvhtene barre aktem.

Gosse im gïesh, dellie snijrem. Fïere guhte bieleste dijpem vïskesem jïh aktem bieliem bijjelen, jïh mubpede bieleste aaj bijjelen. Jïh die kruanam aaj fïere guhte bieleste jïh die vïskesem jïh die roepsedem. Numhtie goske geatjan.

Nyjsenæjjaj voedtegh jeatjh-leejne enn gaarmanæjjaj. Göökte-leejnes voedtegh.

Lïhtsehkh. Voestegh barre rööpses laejkeste sööhpem. Jïh die daajhtoem dam feertege, jïh die kruaneste seamma guhkies. Jïh die geasam dejtie kruana laejkide dan rööpses dååjhteme geatjan, gusnie goh låtjkoe. Jïh die daajhtoem dam kruana voedtege-stuhtjem. Jïh die sööhpem vïskesem aaj seamma gåhka, jïh die gåaroem dan kruana voedtege-geatjan. Gosse leam dam dååjhteme, dellie daajhtoem dam viskes voedtegestuhtjem. Gosse leam geatjan båateme, dellie pruvneldem gåabpegem bieliem jïh tjåanghkan gåaroem dam gietjiem. Dellie goh låtjkoe sjædta, gosse gåvle-garhtsem gårredidh. Mubpiem gietjiem snijrem, jïh die aktem duahpam gåaroem dan geatjan.

Jïh die sööhpem jeatjh voedtegem. Dïsse dovne roepsedem jïh kruanam jïh vïskesem. Im dan guhkies sööhph barre goh gaarmanæjjide; golme gåhkah kruana jïh viskes, luhkie jïh göökte rööpses. Dellie gosse aelkestem kruanine, gaajhkh kruana tjåenghkesne, jïh die gaajhkh viskes tjåenghkesne jïh rööpses. Jïh die daajhtoem barre goh mubpide voedtegidie.

J.A. med. juli 1941.

Homperen roehtsem dæjpa gierkesne tsaapma, jïh gasngesen burhviem doeltehte dejnie roehtsine; jïh die tjaetsiem jïh saelhtiem. Dejnie feerkie tjaebpies viskes laejkiem voedtege-laejkine.
Jïh såekien lasteste kruana voedtegassa-laejkieh feerkie.

J.A. august 1941.

Gaaltije

Bergsland, K. (1987). Gåebrehki soptsesh. Universitetsforlaget.

CC BY-NC-SA 4.0Dán lea/leat čállán Knut Bergsland ja Ella Holm Bull.
Maŋemusat ođastuvvon 12/05/2023