Sojjehtimmie-learoe

Sojjehtimmie-learoem maehtebe aaj morfologijine gohtjedh. Mijjieh minngie-gietjieh maadth-baakose bïejebe jïh destie naan baakoej tjoejh aaj målsoeh.

Voestegh tjoerebe daejredh mij lea baakoe? Baakoe lea tjoejh mah ektesne bïejebe. Mijjieh maehtebe dejtie tjoejide bokstaavigujmie tjaeledh. Baakoeh mah seammalaakan sojjehtibie baakoe-klaasside juekebe. Mijjieh baakojde baakoe-klaasside juekebe baakoej sojjehtimmie-hammoej, goerkesen jïh åtnoen mietie raajesinie.

Baakoe-klaassesne baakoeh mah seammalaakan sojjehtibie. Dah baakoe-klaassh leah verbh, substantijvh, pronomenh, taale-baakoeh, adjektijvh, adverbh, adposisjovnh, interjeksjovnh, konjunksjovnh jïh subjunksjovnh.

Gosse baakoem sojjehtibie mijjieh minngie-gietjiem baakoe-maadtose bïejebe, vuesiehtimmien gaavhtan gåetie + n = gåetien.

Åarjel-saemien gïelen lea tjoeje-molseme. Tjoeje-molseme lea gosse baakoej tjoejh, baakoej vokaalh jorkesieh gosse mijjieh baakojde sojjehtibie. Göökte-lïhtsen baakoe gööktee lïhtsh åtna, gået-ie. Dïhte voestes lïhtse, gået-, jïh dïhte mubpie lïhtse, -ie. Dah tjoejh -åe- jïh -ie- diftonginie gohtjebe. Diftongen göökte ektiebïejeme vokaalh. Jis mubpen lïhtsen diftonge molsesåvva dellie voestes lïhtsen diftonge maahta aaj molsesovvedh, vuesiehtimmien gaavhtan gåetie sjædta, gåata+n = gåatan. Dellie voestes lïhtsen diftonge -åe- molse -åa-ese gosse mubpien lïhtsen vokaale -ie- jorkese -a-ese.

Lohkh vielie tjoeje-molsemi bïjre grammatihke-gærjesne.