Hopp til innhald
Fagartikkel

Pieren skoerhtje

Piere skoerhtjem sæjhta. Guktie edtja dam buektiehtidh?

Goltelh jïh lohkh

Pieren skoerhtje

Piere Facebookesne vuajneme, akte voelpe skoerhtjh åådtjeme jïh edtja dejtie doekedh. Piere skoerhtjem sæjhta juktie maahta bïenjem nuhtjedh gosse bovtsigujmie barkeminie.

Piere: Tjidtjie, vuejnieh man tjaebpies skoerhtje.

Tjidtjie: Dïhte gujht tjaebpies.

Piere: Manne ussjedamme jis dam skoerhtjem maehtebe åestedh.

Tjidtjie: Maam jeehtih? Mijjieh edtjebe dam åestedh? Ijje, im sïjhth bïenjem utnedh.

Piere: Men tjidtjie, hijven bïenjem utnedh.

Tjidtjie: Man åvteste? Gosse skoerhtje gåetesne dellie dïhte sjåaveminie jïh krigkeminie. Tjuara abpe tïjjem skoerhtjem geehtedh juktie tjuara olkese fïerhten aejkien gosse åareme, klæhtoehtamme, bårreme j.n.v. Mij hijven bïenjine jïh maam edtjebe dejnie?

Piere: Nov gujht saatnan. Mov mïelen mietie mijjieh båatsoe-bïenjem daarpesjibie. Dellie viehkiem bovtsigujmie åadtjobe.

Tjidtjie: Nov gujht, men gie edtja bïenjem geehtedh?

Piere: Datne.

Tjidtjie: Manne? Datne guhte bïenjem sïjhth. Im sïjhth bïenjem geehtedh. Jïh datne skuvlesne, ih datne bïenjine asth.

Piere: Dan bïjre manne ussjedamme. Biejjege dellie datne oktegh gåetesne, dellie ih daarpesjh oktegh årrodh gosse manne skuvlesne.

Tjidtjie: Datne luste!

Piere: Datne jeahteme, sïjhth vielie saavredh. Jis mijjieh bïenjem utnebe dellie hijven dutnjien. Ussjedh dellie tjoerh bïenjine vaedtsedh fïerhten biejjien. Gaajh hijven dutnjien sjïdth.

Tjidtjie: Nov gujht! Men ij leah ajve manne guhte edtja bïenjine vaedtsedh. Datne tjoerh aaj dam darjodh. Jïh bïenjem leeredh.

Piere: Nov hævvi! Jis datne bïenjem geehth gosse manne skuvlesne, dellie gosse manne gåetesne edtjem bïenjem geehtedh.

Tjidtjie: Mujhtieh aaj! Dov dïedte bïenjem leeredh guktie tjihkedidh, guarjasjidh j.n.v.

Piere: Nov hævvi dam edtjem! Maehtebe skoerhtjem åestedh?

Tjidtjie: Datne tjoerh aehtjine aaj soptsestidh.

Piere: Manne dam dorjeme, jïh dïhte jeehti jis datne jååhkesjh dellie maehtebe skoerhtjem åestedh.

Tjidtjie: Dellie maahtah aahtjan heelsedh, dïhte tjuara orre vaarreme-gaamegh åestedh juktie dïhte tjuara bïenjine vaedtsedh fïerhten biejjien.

Piere: Dellie mov voelpese tjaalam edtjem skoerhtjem åestedh.

Tjidtjie: Mujhtieh aaj aahtjan jiehtedh, dïhte barkoem åådtje daelie.

Laavenjassh

Tjaelieh

Datne bïenjem sïjhth? Jallh maam akt jeatjah? Tjaelieh teekstem gusnie datne dïejveldh man åvteste datne bïenjem jallh maam akt jeatjah sïjhth.

Goltelh jïh lohkh

Piere skoerhtjem veedtjeme, jïh daelie ussjedeminie guktie edtja skoerhtjem nommestehtedh.

Piere: Tjidtjie! Båetieh! Daelie manne skoerhtjem veedtjeme.

Tjidtjie: Oj, man tjaebpies skoerhtje. Deere jallh råaksoe?

Piere: Deere. Im daejrieh maam edtjem skoerhtjem nommestehtedh. Dov naan nomme?

Tjidtjie: Datne maahtah klaeriej bïjre ussjedidh gosse edtjh nommem gaavnedh. Jallh guktie skoerhtje dåemede.

Piere: Dåemede? Guktie dellie?

Tjidtjie: Jis skoerhtje dööhle dellie nomme Dööhle skoerhtjese sjeahta. Jis skoerhtje bååvteres dellie nomme Baarhf skoerhtjese sjeahta. Gïehtjedh guktie dov skoerhtje lea, jïh dellie nommem gaavnh.

Piere: Daelie guarkam. Skoerhtje bïjre jarkan hajkeminie, abpe tïjjem.

Tjidtjie: Dellie nomme Hajke skoerhtjese sjeahta.

Piere: Vïenhtem, Hajke hijven nomme skoerhtjese sjædta.

Tjidtjie: Dam aaj vïenhtem.

Daajrah?

Jis dov lea neahkoeh bïenje, maahta gïerve årrodh bïenjem stilledh. Men jis dov lea luvregs bïenje, dellie ij dan gïerve bïenjem stilledh.

Lïerh guktie bïenjem stilledh!

Jis bïenje edtja tjahkasjidh, jiehtieh: Tjihkedh!

Jis bïenje edtja guarjasjidh, jiehtieh: Göörjh!

Jis bïenje edtja huhtedh, jiehtieh: Huhtieh!

Jis bïenje edtja sjeavehth årrodh, jiehtieh: Sjeavehth!

Jis bïenje edtja båetedh, jiehtieh: Båetieh jallh Tjo!

Jis bïenje edtja dov minngesne goetsedh, jiehtieh: Minngesne!

Jis bïenje edtja maam akt veedtjedh, jiehtieh: Veedtjh!

Jis bïenje edtja vuertedh, jiehtieh: Vuertieh!

Jis dov kraannan bïenje dov gåatan båata, jiehtieh:
Aessh gåatan!

Gaaltije

Klemensson, Å. & Renhuvud, M. Gïeline åahpenidh 7 - Lohkemegærja: åarjelsaemien voestesgïeline. 2018.

CC BY-SA 4.0Skrive av Marja Magdalena Joma.
Sist fagleg oppdatert 03.11.2024