Laavenjassh: Orre-baakoeh jïh lööneme-baakoeh
Veeljh aktem teemam saemien aerpie-maahtoste. Tjaelieh åenehkslaakan teeman bïjre, medtie 30 baakoeh.
Saemien aerpiemaahtoe
Eatnemen bïjre: dajve, juvrh, ledtieh, sijjie-nommh, jaepie-boelhkh, vearelde, lopme- jïh daelhkie.
Båatsoen bïjre: båatsoe-jaepie, gåatome, bovtsen mïerhkh, bovtsen guelmieh, båatsoe-bïenje.
Göölemen bïjre: viermie-jadtehtimmie, håagkome.
Ovmessie darjomes: duedtie/vætnoe, vïjreme, bivteme, lidteme, möörjeme.
Veeljh aktem skuvle-teemam dov ööhpehtimmie-programmeste jallh ektie-faagijste. Tjaelieh åenehkslaakan teeman bïjre, medtie 30 baakoeh.
Gaavnh dov ööhpehtimmie-programmem jallh faagem
Barkoefaageles ööhpehtimmie-programmh:
Bietskiedæjja, plåamstere, interijööre jïh eksponeereme-hammoedimmie
Bïevnese-teknologije jïh medija-produksjovne
Bigkeme- jïh tseegkeldahke-teknihke
Doekeme, service jïh fealadasse
Eatneme-åtnoe
Elektro jïh daata-teknologije
Healsoe- jïh byjjenimmie-faagh
Restauraante- jïh beapmoe-faage
Teknologije- jïh industrijefaagh
Vætnoe, hammoedimmie jïh dorjese-evtiedimmie.
Studijeryöjreden ööhpehtimmie-programmeste:
Gaarsjelimmiefaage
Medijah jïh kommunikasjovne
Musihke, daanhtsoe jïh draama
Studije-ryöjrede
Tjeahpoe, hammoe jïh arkitektuvre
Ektie-faagh
Matematihke
Daaroen-gïele
Englaanten-gïele
Ammes-gïele
Histovrije
Geografije
Seabradahke-faage
Eatneme-faage
Vitnedimmie
Mah baakoeh datne daaroen-gïeleste löönih? Seamma jïjnjh lööneme-baakoeh 1. jïh 2. laavenjassesne daarpesjih?
Man teeman bïjre aelhkebe tjaeledh, dan voestes jallh dan mubpien? Buerkesth mannasinie.
Mah daaroen baakoeh eah saemien-gïelesne gååvnesh?
Mah saemien baakoeh eah daaroen-gïelesne gååvnesh?
Maehtebe daejtie baakojde jarkoestidh? Jis ibie maehtieh, guktie dellie? Vuesehth jïh buerkesth.
Mah baakoeh geerve jarkoestidh? Buerkesth mannasinie.
Digkedidie!
Mehtie gïeleste bööremes orre baakoeh löönedh?
Daaroen-gïeleste? Englaanten-gïeleste? Noerhte-saemien gïeleste? Svöörjen-gïeleste?Daerpies orre baakoeh löönedh saemien-gïelese? Mannasinie, mannasinie ij?