Påaste-kåarhteste Snap-bïevnesasse
Ibie vielie telegraafem utnieh. Jïh daelie ibie mahte vielie påaste-kåarhth seedth gænnah. Daelie tellefovnem nuhtjebe jïh ovmessie bïevnesh seedtebe. Ibie vielie mahte prieviem tjaelieh, men e-påastem. Mijjieh annje sjangerh goh læhkoestimmiem, eejehtalleme-heelsegem jïh persovneles prieviem nuhtjebe, men ajve orre medijumh nuhtjebe gosse edtjebe maam akt seedtedh. Jïh lissine mijjieh tjaelebe guktie medijumese sjeahta.
Lohkeme-prievie aaj akte sjangere mij vuesehte guktie sjangere jarkese. Ibie daam sjangere-nommem mahte vielie nuhtjh, men daelie sjangere-nommh nuhtjebe guktie digkiedimmie-lahtese jïh digkiedimmie-artihkele. Dah orre nommh vuesiehtieh lohkije daelie sagke eadtjoehkåbpoe tjaeleme-råållam åtna goh aarebi.
Daelie sïejhme gaajhkh medijumh mijjem böörieh maam akt darjodh, vuesiehtimmien gaavhtan maehtebe raadijovasse ringkedh jïh meatan årrodh aktene programmesne. Gosse tv:sne digkiedimmie-programme dellie maehtebe SMS-bïevnesh dïsse seedtedh. Mijjieh maehtebe aaj tjaeledh jïh lahtestidh bloggine, nedte-soptsestimmine jïh nedte-sæjrojne goh Wikipedia.
Bilete: Ina-Theres Sparrok / CC BY-NC-SA 4.0
Orre medijumh orre funksjovnh vaeltieh
Daelie mijjieh orre medijumh joekehtslaakan nuhtjebe goh aarebi. Aalkovisnie mijjieh barre persovneles SMS-bïevnesh mubpide seedtimh tjædtjan, aahtjan, voelpide, jnv. Daelie orre sjangerh sïejhme sjïdteme. Mijjieh maehtebe tjåanghkoe-bööredimmieh gaske-viermesne seedtedh. SMS-bïevnesem påaste-paahken bïjre åadtjobe jïh gosse baenie-dåakteren gåajkoe edtjebe dellie SMS-bïevnesem baenie-dåaktaristie åadtjobe. Mijjieh maehtebe bïevnesigujmie steemmadidh jïh aaj tellefovnine beetnegh seedtedh. Daelie sïejhme sjïdteme Snap-bïevnesem seedtedh, jïjtsistie.
Orre teknologije mijjem viehkehte orre gaskesadteme-vuekieh evtiedidh. Mijjieh aajhtsebe ibie gaajhkh sjangerh vielie nuhtjh, men orre sjangerh båetieh. Mænngan aajhtsebe mah sjangerh daarpesjibie, mah sjangerh maehtebe nuhtjedh jïh mah sjangerh ibie vielie daarpesjh.