Hopp til innhald
Fagartikkel

Saemien-gïelese sjïehtedidh

Gellielaaketje haestemh gååvnesieh gosse edtjebe jarkoestidh jïh sjïehtedidh gïeleste måbpan. Ij leah ajve gïelh mah joekehts, joekehts aaj dah gïele-guedtijh, jïh dah vuekieh mej mietie almetjh gaskesedtieh aarke-biejjien jïh byjjes tsiehkine. Gellien aejkien daaroen-gïele saemien-gïelem tsavtsa.

Gellielaaketje haestemh

Stoere-siebriedahkesne daaroen-gïele gaajhkene lehkesne. Almetjh gïeh saemien-gïeleldh vaenie-låhkosne. Dan åvteste saemien-gïele viesjebe tsiehkesne dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh. Gosse edtjebe jarkoestidh jïh sjïehtedidh daaroen-gïeleste saemien-gïelese dellie gellielaaketje haestemh.

Jïjnje mij siebriedahkesne jeatjahtovveme dotkemen jïh gaskesadtemen gaavhtan. Almetjh joekehts faage-dïejvesh evtiedamme juktie edtjieh buektiehtidh sinsitnine barkedh ovmessie faagine, dej bïjre soptsestalledh jïh guarkadidh. Gellie sjïere faage-gïelh evtiedamme ovmessie faagine goh medisijne, industrije, ekonomije. Daagkeres faage-gïelh gellien aejkien gaske-nasjonaale gïeline sjïdteme.

Daaletje siebriedahkesne mijjieh ovmessie faage-gïelh fïerhten biejjien råakebe. Meedijisnie jïjnje ovmessien bïjre. Jïjnjh faage-dïejvesh ammes gïelijste båetieh dovne daaroen-gïelese jïh saemien-gïelese. Jïh gellien aejkien aaj nimhtie, baakoeh mah don biejjien faage-baakoeh, daan biejjien aarke-biejjien baakoeh, v.g.: eksperte, meedija, argumentasjovne, politihke.

Daaletje faage-gïelh jeatjhlaakan goh aarke-biejjien gïele gusnie vihkielommes sinsitnine soptsestalledh jïh guarkadidh fïerhten-beajjetje aamhtesi bïjre. Fïerhten-beajjetje gïelem provhkebe gosse sinsitnine lustestallebe, digkiedibie, gellielaaketje vuekiej mietie. Noere almetji gïele, jïh man bïjre dah noerh sinsitnine soptsestellieh, gellien aejkien jeatjhlaakan goh geerve jïh voeres almetji. Nimhtie aaj sjïdteme; Gïele mij jååktan lij faage-gïele daan biejjien aarke-biejjien gïele.

Faage-barkijh, politihkerh, j.v. jeatjhlaakan soptsestellieh goh almetjh aarke-biejjien. Jïh meedijisnie gellie baakoeh jïh jiehtegh mah jeatjhlaakan. Stoere-siebriedahkesne daaroen-gïele guhkiem evtiedamme daaletje aamhtesi bïjre soptsestidh byjjes tsiehkine.

Jarkoestimmie tjaalegh

Dej minngemes jaepiej jïjnjh daaroen-gïelen tjaalegh mejtie saemien-gïelese jarkoestamme. Jarkoestimmie tjaalegh gellien aejkien gïerve guarkedh. Daagkeres tjaalegh aaj daaroen-gïeleste tsavtseme, dovne lööneme-baakoejgujmie jïh gïele-åtnojne mij daaroen-gïeleste vaalteme. Ij leah gænnah aelhkie orre aamhtsi bïjre jallh jeatjah almetji kultuvri bïjre saemien-gïelesne soptsestidh. Gosse daaroen stoere-siebriedahkesne jielieminie dellie ij gænnah dan gellie nuepieh saemiestidh fïerhten biejjien jallh fïerhtene tsiehkesne. Gellien aejkien saemien-gïele daaroen gïeleste tsavtsa, dovne jeatjah ammes gïelijste, juktie dej seamma aamhtesi bïjre dam saemien-gïelem nuhtjedh guktie daaroen-gïelesne.

Jaahkenelkien Aanna boelhketjem tjaaleme åarjelsaemien gïele-tsiehkien bïjre. Nimhtie tjaala:

... Maanide jïh noere almetjidie, nåå jïh geerve almetjidie dovne, badth daelie ij leah vielie man aelhkie saemien lïeredh. Dan jïjnjem daaroen gïelem fïerhten biejjien govleminie bïjre jarkan, guktie ij enne guhte vielie buektehth saemien åssjalommesh baajedh juhtedh. Iktesth gosse maam jiehtedh, dellie voestegh ussjedallibie, guktie dah daaroen baakoeh, jïh dle destie edtjibie saemien gïelese, baakoste baakose sïllestalledh. Magkeres sån dle gïele minngemes sjædta? Hijven daejredh, jeatjebh leah aaj nimhtie tjoeveramme dååjrehtalledh.

Dah dagkeren gïelese raakte sjïere nommem bïejeme. Dam substraategïeline gåhtjoeh. Substraategïeleste maahta govledh jïh vuejnedh mehtie gïeleste jorkelovveme. Vaejtie ij mijjen gïele dagkeren tseahkan båetieh.

Gaaltije: Jaahkenelkien Aanna, Don jïh daan bïjre I, 1997, s. 85-86.

Daaroen-gïeleste jarkoestidh


Gellielaaketje haestemh gosse jarkoestidh jïh sjïehtedidh daaroen-gïeleste saemien-gïelese. Ij leah ajve gïelh mah joekehts, joekehts aaj dah gïele-åtnoeh, vuekiej mietie mijjieh gaskesadtebe aarke-biejjien, faagi bïjre, politihkesne, meedijisnie, j.v. Stoere-siebriedahkesne daaroen-gïele gaajhkene lehkesne, jïh saemien-gïele vaenie-låhkosne jïh nimhtie viesjebe gellene tsiehkesne. Daaroen-gïele aaj guhkiem evtiedamme byjjes gïeline. Gosse jarkoestidh dellie ij dan hijven sjïdth jis ajve daaroen baakoste saemien baakose jarkoestibie. Dellie saemien-gïele ååpsen jïjnjem daaroen-gïeleste tsavtsa, dovne ammes baakoejgujmie jïh gïele-åtnojne.

Saemien-gïelese sjïehtedidh

Jaahkenelkien Aanna boelhketjem aaj tjaaleme mah nuepieh gååvnesieh saemien-gïelem evtiedidh orre aamhtesidie jïh tsiehkide. Nimhtie tjaala:

… Nimhtie dellie mijjen gïele maahta bijjiebasse lokngesovvedh guktie maanah jïh noerh åadtjoeh lïeredh, gaajhken bïjre maahta saemien soptsestidh, dovne dan bïjre mij fïerhten biejjien abpe veartanisnie deahpede. Ij leah annje mijjen nuekies saemien baakoeh gosse edtjibie daan beajjetje aamhtesi bïjre soptsestidh. Dagkaridie baakojde tjoeveribie ohtsedidh jïh dovne orre baakoeh darjodh. Mohte mijjen dagkere gïele gusnie mahte fïerhtede baakoste maahta seerkedh, orre baakoeh åadtjodh. Dam graammatigken gïelesne daaroen gåhtjoejibie avledningssystemet/ avledningslæren. Dan mijjen gïelesearvan gujht jïjnje barkoe sjædta. Jïh hijven gujht dejnie barkojne åadtjoejibie aelkedh aerebi goh gaajhkh doeh mijjen båarasommes saemiestæjjah mijjem laehpielieh.

Gïelesearvan dovne vihkeles barkoe, jarkoestæjjide jillebh learoeh öörnedh. Dejtie gïeh edtjieh stoerre tjåahkojne jarkoestidh, jïh dejtie gïeh edtjieh tjaaleldh jarkoestimmieh darjodh.

Gaaltije: Jaahkenelkien Aanna, Don jïh daan bïjre III, 2000, s. 86.