Hopp til innhald

Fagartikkel

Lyrihke teeksth

Baakoe lyrihke greeske baakoste Lyra båata, mij akte instrumeente. Dej beeli laantesne Hellas almetjh lyrihkem lyre-musihkine åehpiedehtin. Daan biejjien lyrihke dovne laavlome-tjaalegh jïh dikth. Mijjieh baakoem lyrihke sjangeren bïjre nuhtjebe jïh poesije lea gïele mij lyrihke lyrihkese dorje.

LK20
Diktegærjah dueljesne. Guvvie.

Man åvteste lyrihke?

Gosse rijmh nuhtjebe dellie maanah tuhtjieh baakoeh ajve luste, eah sisvegen bïjre pryjjh. Guktie daate vuesiehtimmie:

Ole Dole Doff
Kinkelekiane Koff
Koffeliane Birkebane
Ole Dole doff

Gosse mijjieh geervebe sjïdtebe dellie dikten sisvegen bïjre ussjedibie. Daaroen tjaelije Hans Børli ikth jeehti, gaajhkh dikth aavoste jallh sårkoste tjaaleme. Dikth maehtieh mijjem viehkiehtidh gosse mijjieh sårkosne jïh aaj gosse aavone.

Laavlome-lyrihke jïh gærja-lyrihke

Daan biejjien laavlome-lyrihke åehpemes lyrihke. Mijjieh ovmessie musihkem goltelibie guktie vueliem, pop-musihkem, jazz-musihkem, laavlomh, rock-musihkem jnv.

Åenehks teeksth

Jeenemes lyrihke teeksth leah åenehks, jïh tjaelije ovmessie gïeleldh vierhkie-vierhtieh nuhtjie. Tjaelije maahta guvvieh aaj nuhtjedh mah ibie veanhtadamme. Dellie aelhkebe mijjese vuejnedh, dam maam mijjese åehpies.

"Gaajhke dovne raejkiem åtna man sïjse tjoevke tjaanga. "
Leonard Cohen

Mijjen jielemh
Leah goh laategh
Paulus Utsi

Dikte maahta aaj joekoen åenehks årrodh guktie dikte Gåaroes laante maam Ella Holm Bull tjaaleme.

Gåaroes laante
Giesie-laanteste jåhteme
Laante dan gåaroes domtoe.

Guktie bigkeme

Guktie teekste bigkeme mijjese soptseste magkere teekste. Lyrihke teeeksth leah daamtaj vierse-boelhkine juakeme, jïh maehtieh vihties rijmem jallh jievkehtimmiem utnedh. Vierse-boelhke joekoen sïejhme utnedh laavlome-lyrihkesne dan åvteste dellie aelhkebe laavlomem laavlodh. Guktie daate laavlome maam Lars Jonas Johansson tjaaleme.

Vïelle vuajna doete stoerre vaerie
Dan tjaebpies gosse biejjie guaka
Bïegke elmie manne damtem
hijven veasodh lea

Daaletjen gærja-lyrihkesne dellie boelhkh eah daarpesjh seamma guhkies årrodh. Eah daaletjen lyrihkh daarpesjh rijmh jall vihties jievkehtimmiem utnedh.

Daejreles almetje akten aejkien soptsesti
Jis sæjhta maam akt darjodh
Jïh ih daejrieh jis hijven jallh nåekie
Mejtie sæjhta darjodh
Dellie
Ih daejrieh gan[1]

Joseph Fjellgren

Gïele lyrihke teekstine

Lyrihke teekstine mijjieh daamtaj aktem mannem gaavnebe. Daate lyrihke manne soptseste guktie veartenem gåajhtsede. Mijjieh daejrebe ij tjaelije daarpesjh jïjtje lyrihke mannem årrodh, seammalaakan guktie novellesne dellie dïhte manne ij gænnah daarpesjh almetjem årrodh rïektesinie. Men gosse tjaelije hammoem manne nuhtjie dellie tjaelije maahta persovneles årrodh teekstesne. Teekstine gusnie lyrihke manne gååvnese persovneles teeksth gåhtjobe. Mearan teeksth mah eah lyrihke mannem utnieh, maehtebe sïejhme-teeksth gåhtjodh.

Gellie ovmessie lyrihke teeksth

Lyrihke teeksth maehtieh soptsesem soptsestidh, men maehtieh aaj aajmoem buerkiestidh, jallh aktem dååjresem. Gellie dikth heannadimmiej jïh gyhtjelassi bïjre soptsestieh jieliedisnie guktie gieriesvoeten bïjre, jaememen bïjre, almetji sijjien veartanisnie jïh eatnamisnie jnv. Daam lyrihkem gåhtjobe åtnoe-lyrihke. Lyrihkh mah praktihke åssjelem utnieh, mijjieh nuhtjeme-lyrihke gåhtjobe. Daate lyrihke maahta politihken dïjrem utnedh dikth mah sjïere heannadæmman tjaaleme guktie skyllemasse jallh hïejese. Mijjieh maehtebe aaj dikth jeatjhlaakan juekedh, vuesiehtimmien gaavhtan væhtaj mietie. Sjangere-nommh guktie limericke jïh sonette man akt hammoen bïjre jiehtieh, mearan sjangere-nommh guktie barkoe-dikth jïh maana-rijmh soptsestieh gïese dikte tjaalasovveme.

Saemien dikth

Saepmesne mijjieh aaj utnebe gallesh mah dikth tjaaleme, jïh tjaelemen tjïrrh dah leah saemien njaalmeldh aerpie-vuekiem vijriebasse guadteme.

Doh båarasommes saemien dikth leah teeksth vuelide. Aktene vuelesne daamtah ajve naan gille baakoeh, men aarebi saemieh meehtin guhkebe soptsesh joejkedh. Daelie etno-musihke daamtah dikth jïh musihkem aktene. Maehtebe laavlomh aaj lohkedh goh poesije.

Naemhtie Gaebpien Gåsta vuelien jïh joejkemen bïjre jeahta:

«Vuelie - dan baakoen tjoeje lea goh svïhtjeminie, guktie almetje åådtje baakoen njuvvesne njyörtedh jïh baaja sealoem dejnie dievhtedh – sårkosne jïh aavosne.»

«Joejkeme maahta vihties deahpadimmide jieliemisnie veadtasovvedh, jïh maahta veadtetjine årrodh almetji gaskemsh»

Saemien tjaelijh daamhtah johkh jïh eatnemem symboline nuhtjeme gosse tjaelieminie. Dagke dellie saemien kultuvren jïh jielemen symbole lea johke? Dagke Ella Holm Bull johkem symboline nuhtjeme gærjesne Ovmessie darjomes gosse gærja diktigujmie johken bïjre aalka jïh orreje?

Baakoeh

Saemien

Daaroen

aajmoe

stemning

vierse-boelhke

strofe i dikt, vers i sang

dååjrese

opplevelse

sïejhme teeksth

almenne tekster

åtnoe-lyrihke

brukslyrikk

jargne-lyrihke

sentrallyrikk

deahpadimmie

hendelse

veadtasovvedh

å bli knyttet til

  1. 1«Föörhkedem tjearoem». Fjellgren, Joseph. Baldusine. 2012.
Sist oppdatert 14.06.2021
Skrive av Liv Karin Joma, Marion Federl og Cecilie Isaksen Eftedal

Læringsressursar

Guktie lyrihkem analyseradidh

Fagstoff

Oppgåver og aktivitetar