Hopp til innhold
Fagartikkel

Mejtie feestesne doestem?

Lohkh feesten bïjre gosse voelph lustestalleminie. Mah nïejte duasta sjïere voelpese soptsestidh guktie domtoe?

Mejtie feestesne doestem?

Goltelh 1. boelhketjem!

Manne savkan sïjse vaadtsam. Musihkem abpe kråahpesne domtem, buerie musihke. Gellie noerh båateme. Naakenh joe aalkeme daanhtsodh. Vuajnam gellie mah im aarebi råakeme. Dellie maajetjh mov voelph gaavnesjem. Manne Sööfem jïh Krïhkem faerhmestem.
– Man luste dotnem råakedh! Manne daan feestese guhkiem aavoedamme!, musihken tjïrrh gæljoem. Bodtetjem mijjieh tjåadtjoen soptsesteminie. Föörhkedeminie. Manne joekoen aavone. Men gusnie Aanta?

Vaestedh!

  1. Gie savkese tjaanga?

  2. Guktie kråahpesne domtoe?

  3. Buerie vuj nåake musihke?

  4. Gïeh joe savkese båateme?

  5. Åehpies vuj ovnohkens almetjh feestesne?

  6. Gïeh dïhte savkesne råaka?

  7. Maam darjoeji goh sov voelph råaki?

Goltelh 2. boelhketjem!

Pïere jïh Silje båetiejægan gïeteste steerieminie, mojjehteminie. Pïere ånnetji rööpses ååredæjjesne, bïeveste. Silje aaj. Dan gearoemisnie vååjnoejægan. Nov gujht jïjnjem dåånhtseme.
– Dåtnoeh dan tjaebpie ektesne. Manne dotnen gaavhtan aavodem, jeahtam.
– Båetieh datne aaj daanhtsodh, Silje jis.
Jïh dellie daanhtsobe. Dan mænngan jïjnjem daanhtsoem. Mov voelpigujmie lustestallem. Joekoen lustem åtnam. Men gusnie Aanta jis?

Vaestedh!

  1. Gïeh datne råakh daennie tekste-boelhketjisnie?

  2. Gïeh gearoemisnie?

  3. Guktie Pïere vååjnoe?

  4. Maam dïhte "manne" jeehti dej guaktide?

  5. Maam Silje sæjhta darjodh?

  6. Maam dellie dah golmesh darjoejin?

Goltelh 3. boelhketjem!

Dellie govlem Aanta föörhkedeminie. Manne feejjen sjïdtem, jarkelem jïh dïsse vuartesjem. Vuajnam Kleammine soptseste. Aanta Kleammam aadtjegh åahpanadteme. Kleamma maam lustem jeahta, vuajnam Aanta föörhkede.
– Kleamma gujht tryjjes, ussjedem. Im gåessie gan Aantam dan aavone vuajneme. Men dïhte sån feesten gaavhtan.
Varki Aantan gåajkoe vaadtsam. Skodtem. Dallah ånnetji aerkie sjïdtem. Kaanne im læjhkan doesth Aantese jiehtedh guktie domtem.

Vaestedh!

  1. Gïem dïhte gåvla?

  2. Guktie dellie domtoe?

  3. Gïem vielie vuajna?

  4. Giejnie Aanta soptseste?

  5. Gåessie Aanta Kleammam råakeme?

  6. Man gaavhtan datne vïenhth Aanta dan aavone?

Goltelh 4. boelhketjem!

– Meerje! Man luste datne aaj daesnie, Aanta mannem faerhmeste.
Dïhte mov vaajmoem aejkeste fïerhten aejkien gosse mannem faerhmeste. Manne Aantan uvte tjåadtjoem. Mov vaajmoen Aanta. Dellie maajetjh edtjem...
– Aanta..., jeahtam, men im buekehth maam vielie jiehtedh. Dah sjiehteles baakoeh eah båetieh.

Vuajnam Aanta maam jeahta, jïh Kleamma mojjehte. Im govlh. Dellie Kleamma maam jeahta, jïh Aanta mojjehte. Im govlh.

Vaestedh!

  1. Gie Meerjem faerhmeste?

  2. Guktie Meerjese domtoe gosse Aanta satnem faerhmeste?

  3. Maam Meerje pryövoe darjodh men ij buektehth?

  4. Mannasinie datne vïenhth ij Meerje govlh maam Aanta jïh Kleamma jiehtiejægan?

Goltelh 5. boelhketjem!

Dallah Aantan gïeteste vaaltam. Aantan veaksehks gïeteste steerem, dan baahke domtoe. Jïh dle Aantam tjuvlestem. Raakte njaalman tjuvlestem! Vuajnam Aanta bååhperostoe.
– Jöödtedh!, jeahta.
– Ih datne daejrieh? Ih datne vuajneme? Manne dutnjien györeme, jeahtam.
– Guhkiem gearoemisnie orreme!
Raakte numhtie jeahtam. Manne saatnan soptsestem. Manne dan madtjele. Mavvas manne.

Aanta eevre sjeavodh. Ij föörhkedh. Ij mojjehth. Ij vielie naan baahke gïete mov gïeteste steerie. Minngemosth jeahta...

Vaestedh!

  1. Gie tjuvleste gïem?

  2. Gie dellie bååhperostoe?

  3. Gie jeahta jöödtedh?

  4. Meerje Aantese sopteste satne gearoemisnie. Maam datne vïenhth Aanta Meerjese jeahta?

  5. Mah datne vïenhth Aanta gearoemisnie?

  6. Gïese Aanta dellie györe?

Goltelh jïh lohkh abpe teekstem!

Mejtie feestesne doestem?

Manne savken sïjse vaadtsam. Musihkem abpe kråahpesne domtem, buerie musihke. Gellie noerh båateme. Naakenh joe aalkeme daanhtsodh. Vuajnam gellie mah im aarebi råakeme. Dellie maajetjh mov voelph gaavnesjem. Manne Sööfem jïh Krïhkem faerhmestem.
– Man luste dotnem råakedh! Manne daan feestese guhkiem aavoedamme!, musihken tjïrrh gæljoem.
Bodtetjem mijjieh tjåadtjoen soptsesteminie. Föörhkedeminie. Manne joekoen aavone. Men gusnie Aanta?

Pïere jïh Silje båetiejægan gïeteste steerieminie, mojjehteminie. Pïere ånnetji rööpses ååredæjjesne, bïeveste. Silje aaj. Dan gearoemisnie vååjnoejægan. Nov gujht jïjnjem dåånhtseme.
– Dåtnoeh dan tjaebpie ektesne. Manne dotnen gaavhtan aavodem, jeahtam.
– Båetieh datne aaj daanhtsodh, Silje jis. Jïh dellie daanhtsobe. Dan mænngan jïjnjem daanhtsoem. Mov voelpigujmie lustestallem. Joekoen lustem åtnam. Men gusnie Aanta jis?

Dellie govlem Aanta föörhkedeminie. Manne feejjen sjïdtem, jarkelem jïh dïsse vuartesjem. Vuajnam Kleammine soptseste. Aanta Kleammam aadtjegh åahpanadteme. Kleamma maam lustem jeahta, vuajnam Aanta föörhkede.
– Kleamma gujht tryjjes, ussjedem. Im gåessie gan Aantam dan aavone vuajneme. Men dïhte sån feesten gaavhtan.
Varki Aantan gåajkoe vaadtsam. Skodtem. Dallah ånnetji aerkies sjïdtem. Kaanne im læjhkan doesth Aantese jiehtedh guktie dan bïjre domtem.

– Meerje! Man luste datne aaj daesnie, Aanta mannem faerhmeste.
Dïhte mov vaajmoem aejkeste fïerhten aejkien gosse mannem faerhmeste. Manne Aantan uvte tjåadtjoem. Mov vaajmoen Aanta. Dellie maajetjh edtjem...
– Aanta..., jeahtam, men im buekehth maam vielie jiehtedh. Dah sjiehteles baakoeh eah båetieh.

Vuajnam Aanta maam jeahta, jïh Kleamma mojjehte. Im govlh. Dellie Kleamma maam jeahta, jïh Aanta mojjehte. Im govlh.

Dallah Aantan gïeteste vaaltam. Aantan veaksehks gïeteste steerem, dan baahke domtoe. Jïh dle Aantam tjuvlestem. Raakte njaalman tjuvlestem! Vuajnam Aanta bååhperostoe.
– Jöödtedh!, jeahta.
– Ih datne daejrieh? Ih datne vuajneme? Manne dutnjien györeme, jeahtam.
– Guhkiem gearoemisnie orreme!
Raakte numhtie jeahtam. Manne saatnan soptsestem. Manne dan madtjele. Mavvas manne.

Aanta eevre sjeavodh. Ij föörhkedh. Ij mojjehth. Ij vielie naan baahke gïete mov gïeteste steerie. Minngemosth jeahta...

Vaestedh jïh tjaelieh!

CC BY-SA 4.0Skrevet av Maria Synnøve Kråik Stenfjell. Rettighetshaver: Aajege
Sist faglig oppdatert 19.12.2023