Njuike sisdollui
Historjjálaš materiála

Kaarre mij edtji vïjvem veeljedh

Daate soptsese gærjeste «Lohkede saemien» maam Knut Bergsland jïh Ella Holm Bull tjaaleme. Jaepien 1993 gærja trygkesovvi. Daennie soptsesisnie åadtjoeh govledh mij heannadi goh kaarre edtji vïjvem veeljedh.

Kaarre mij edtji vïjvem veeljedh

Akte båatsoe-burrie kaarre aktem nïejtem utni. Dellie ussjede: Dagke ij annje daate mov nïejte ussjedeminie pruvredh.

Dam lij gujht dorjeme, jis lij barre guarkeme gïem dam edtji utnedh. Göökte baernieh deejri, dejtie gåabpatjahkide lyjhki, jïh idtji guarkah gænnah gåabpam dejstie edtji vaeltedh. Dam aehtjiebasse soptsesti, jïh dïhte gujht sïjhti govledh gïeh dah jis. Nåå dam gujht dle soptsesti.

Dïhte båeries kaarre dïhte aaj dejtie göökte baernide lyjhki. Numhtie dle idtji dïhte gænnah dallah guarkah bïhkedidh gåabpam edtji dle vaeltedh.

Akten biejjien råtnoem veelti niestene. Goh lij dle gahtjehtamme dueljiem jïh ïerveme, dle stilli dam nïejtem edtji dïhte krovhtem tseegkedh, dah lïhtsh doeltehtidh. Goh dam dorjeme, dle stilli edtji dejtie sov baernide veedtjedh, mearan dle dïhte bearkoe-krovhte doelti.

Dïhte nïejte gujht vöölki jïh dejtie baernide bööri edtjigan båetedh dan sov gåatan. Råvnasjigan gujht sotnem jis gåabpatjahkide bööri.

Goh dah baernieh dalvigan, dle aehtjemes dïhte dåastohte dejtie jïh dle jeahta: «Vuejneden tjihkedidien daagkoe, dellie galkeden manneste åadtjodh gåassodh.»

Idtjigan dah såångedæjjah maam gænnah guarkah. Dle aehtjemes dan sov nïejtese jeehti: «Gåajvoeh dle bearkoem duhtie krovhteste guektien gaerien sïjse, jïh dle böörh dejtie mov guesside edtjijægan byöpmedidh.»

Dïhte nïejte gujht darjoeji guktie aehtjebe jeehti.

Gosse lin dle byöpmedamme, dle stilli dam nïejtem edtji prïhtjh-giebniem tseegkedh jïh ohtje prïhtjegem doeltehtidh. Gosse lin dle giebniem tseegkedh jïh ohtje prïhtjegem doeltehtidh. Gosse lin dle prïhtjegem jovkeme, dle gujht dle tjahkasjin soptsestallin. Ånnetji dle vöölkigan gåetede dah göökte såångedæjjah.

Gosse ligan dle vaadtsajamme, dle aehtjemes jeahta dan nïejtese vihth: «Dle edtjien vuartasjidh gåabpam dam galkh dejstie gööktesijstie vaeltedh jïjtjedh geellene.»

Dle dïhte aehtjebe dam aktem gaeriem vaalta dan sov askan, jïh dle dejtie måarojde veelti akti akti jïh vuartesje guktie lij sohpeme. Jïh dle jeehti: «Daelie vuajnah, daate mij daehtie gaereste byöpmedi, lea dejtie måarojde sohpeme dan eensilaakan goh, daate die maa gaahtsehks hosbåanta sjædta, aellieh dam goh vaeltieh.»

Jïh dle jeehti dan nïejtese vihth: «Vaeltieh dle diekie don mubpien såångedæjjan gaeriem, åadtjoem manne vuejnedh guktie jis dïhte måarojde sohpeme.» Ij lij gujht dïhte dan eensilaakan sohpeme guktie dïhte voestes. Dellie jeehti dan sov nïejtese: «Dellie vuajnah, dam galkh vaeltedh mij daehtie gaereste byöpmedi, daate boerehks hosbåanta sjædta.»