Njuike sisdollui
Fágaartihkal

Guktie digkiedidh

Gosse datne edtjh digkiedidh tjoerh ussjedidh guktie edtjh digkiedimmiem aelkedh jïh galhkedh. Åvtelen aalkah tjaeledh, soejkesjh guktie sïjhth dov vaestiedassem bigkedh.

Soejkesjidh

Åvtelen datne aalkah tjaeledh, tjoerh soejkesjidh guktie sïjhth dov vaestiedassem bigkedh. Daesnie raerieh guktie maahtah digkiedimmie-artihkelem tjaeledh jïh aktem lissie-teekstem våaroeminie nuhtjedh.

  1. Aalkosne datne aamhtesen bïjre tjaalah, man bïjre edtjh tjaeledh. Tjaelieh gyhtjelassem aalkoen minngie-gietjesne, guktie lohkije guarkoe maam datne edtjh digkiedidh.
  2. Åehpiehdehtieh lissie-teekstide. Mah hedtieh gaavnh?
  3. Aelkieh digkiedidh. Datne edtjh unnemes göökte jallh golme buerie argumenth gåabpatjahken bieleste utnedh, dovne aevhkieh jïh dåeriesmoerh.
  4. Galhkuve.

Aelkedh tjaeledh

Daelie datne edtjh pryövedh tjaeledh.

Tjaelieh:

  • aalkoem
  • göökte boelhketjh åejvie-boelhkesne. Tjaelieh aktem argumentem maam aevhkiem vuesehte jïh aktem argumentem maam dåeriesmoerem vuesehte
  • galhkuvem

Aalkoe

Aelkieh aalkoem tjaeledh aamhtesen bïjre jïh bïejh dam stuerebe ektievoetese.

Åejvie-boelhken boelhketjh

Datne edtjh göökte boelhketjh tjaeledh jïh aamhtesen mietie jïh vööste argumenteradidh; Jeatjah gïelh saemien gïelem tsevtsieh. Tjaelieh voestegh boelhketjem gusnie argumenteredh man åvteste saemien-gïele daaroen-gïeleste tsavtseme. Tjaelieh dan mænngan aktem boelhketjem gusnie datne daan vööste argumenteredh.

Guktie boelhketjem bigkedh

Gosse datne edtjh boelhketjem ussjedimmie-teekstesne bigkedh, dellie maahtah naemhtie ussjedidh:

  1. Aelkieh raajesinie gusnie tjïelkesth man bïjre daate boelhketje.
  2. Goerehth lahtestimmie-raajesinie.
  3. Nuhtjh sjiehteles vuesiehtimmieh dov teekstesne.
  4. Minngemes edtjh iktedidh jïh konklusjovnem tjaeledh.

Raerie: Mujhtieh faage-dïejvesh jïh faage-maahtoem nuhtjedh.

Galhkuve

Buerie raerie dutnjien: Mujhtieh galhkuvem tjaeledh!

Gellie laavenjassh göökte boelhkh utnieh, gusnie datne edtjh dov jïjtje vuajnoem tjïelkestidh mubpene boelhkesne. Jis datne dejnie orrijih, dellie ij dov naan galhkuve.

Galhkuve lea tjïelkes boelhketje teeksten minngie-gietjesne. Mujhtieh aalkoem lohkedh åvtelen aalkah galhkuvem tjaeledh. Dov lea gyhtjelasse aalkoen minngie-gietjesne? Jis dov lea, dellie maahtah tjïelke vaestiedassem tjaeledh galhkuvisnie.

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Åsa Abusland ja Helen Blind Brandsfjell.
Maŋemusat ođastuvvon 11/25/2021