Njuike sisdollui
Geahččaladdan

Gieddebargu: Mikroplástta gávdnat

Váldet iskosiid čázis, sedimenttain dahje luoddagavjjain guorahallan dihte gávdno go dain mikroplásta. Čađahehpet iešguđet geahččaladdamiid oažžut eret ja analyseret mikroplástta iskosiin.

Ulbmil

Dán iskosis galgabehtet gávdnat mikroplástta muhtin guovllus man ieža válljebehtet.

Bargovuohki

Iskosiid váldit

Váldet iskosiid das máid áigubehtet guorahallat. Dán geahččaladdamis eat mearrit mikroplásta konsentrašuvnna, nu ahte iskosa voluma dahje mássa ii leat nu dehálaš. Heivehehpet hivvodaga iskusbohttalliidda/-lásiide maid geavahehpet.

  • Sedimenta
    Váldet iskosiid iešguđet sajiin čáhceravddas dahje fiervvás. Geavahehpet unna ruovdegoivvoža ja bidjet iskosiid iskuslásii.
  • Luoddagavjjat
    Geavahehpet unna guštaža (mii ii leat plásttas ráhkaduvvon) čohkket luoddagavjjaid. Bidjet daid iskuslásii.
  • Čáhci
    Geavahehpet planktonhoava čohkket čáhceiskosa. Muitet bassat hoava bures ovdagihtii. Molssaeaktun sáhttá leat čohkket čázi njuolga iskusbohttalii ja filtarastit dan skuvllas/labas.

Váruhehpet amas nuoskkidit iskosiid. Rusttegat maid geavahehept, fertejit leat ráidnasat. Syntehtalaš biktasat sáhttet luoitit mikroplástta ja boahtit iskosiidda.

Sirren - sedimenttat, luoddagavjjat dahje kosmetihkka

  1. Ráhkadehpet gárvvisin gallejuvvon sálteluvvosa: Luvvebehtet 35 g NaCl 100 mL čáhcái.
  2. Bidjet iskosa cearkelásii. Doidilehpet vel čáziin vai buot boahtá mielde.
  3. Lasihehpet sálteluvvosa iskosii. Fierrubehtet.
  4. Geavahehepet civccona dahje pipeahta váldit eret plástabihtáid mat govdot.
  5. Lasihehpet vel eambbo sálteluvvosa. Fierrubehtet ja váldet eret plástabihtáid.
  6. Diktet iskosa orrut jaska muhtin áiggi (áinnas nuppe beaivái).
  7. Njorrebehtet bajimus oasi čázis filttara čađa mii lea ráhte siste.
  8. Jorgubehtet filttara ja fievrridehpet sisdoalu petrilihttái.

Sirren – čáhceiskosat

  1. Njorrebehtet iskosa filtara čađa mii lea ráhtes.
  2. Jorgubehtet filtara ja fievrridehpet sisdoalu petrilihttái.

Analysa

  1. Geavahehpet stereostuoridanláse dahje mikroskohpa ohcat plástabihtáid.
  2. Geavahehpet pinseahta daje nálu čuoggut bihtáid. Cavgileapmin lea ligget nálu ja čuoggut partihkala iskan dihte šolgá go. Jus šolgá, de lea áibbas vissásit plástta. Fuomáš ahte eai buot plástasorttat šolgga.
  3. Govvebehtet plástapartihkkaliid mobiillain stuoridanláse/mikroskohpa okulára čađa.

Govdu go plásta?

Go plásttas lea unnit čoahkkisvuohta go luvvadanávdnasis, de govdu plásta, ja lea vejolaš sirret plástta reasta luvvosis. Plussa (+) mearkkaša ahte lea vejolaš sirret dán plástasortta namuhuvvon luvvadanávdnasis. Minus (-) mearkkaša ahte ii leat vejolaš sirret plástta ja luvvadanávdnasa. Gallejuvvon natriumkloriidaluvvosis lea čoahkkisvuohta 1,2 g/mL.

iešguđet plástasorttaid ja luvvosiid čoahkkisvuohta

plástasorta

čoahkkis-

vuohta, g/mL

čáhci,
čoahkkis-

vuohta

1 g/mL

NaCl,
čoahkkis-

vuohta
1,2 g/mL

NaI,
čoahkkis-

vuohta 1,6 g/mL

polypropena

0,9–0,91

+

+

+

polyetena

0,92–0,97

+

+

+

polyamiida

1,02–1,05

+

+

polystyrena

1,04–1,1

+

+

akryla

1,09–1,2

+

+

polymetylakryláhta

1,17–1,20

+

+

polyvinylkloriida (PVC)

1,16–1,58

+/–

+

polyvinylalkohola (PVA)

1,19–1,31

+/–

+

alkyda

1,24–2,10

+

polyester

1,24–2,3

+

PET

1,37–1,45

+

Bohtosat

Digaštallan

  • Makkár mikroplástagáldut leat dehálepmosat?
  • Mo mii geavaheaddjit sáhttit váikkuhit dasa ahte mikroplásta luonddus geahpiduvvošii?
  • Gallejuvvon natriumkloriidaluvvosid lea čoahkkisvuohta 1,2 g/mL. Mii plástasorttaid jáhkkimis ii govddo gallejuvvon sálteluvvosis?
  • Mo mii plástasorttaid čoahkksivuođa vuođul roavvát sáhttit gávnnahit maid plástasorttaid mii leat gávdnan?

Evttohusat viidáseappot bargui

  • Guorahallet bivttasbassanbussiid mat čohkkejit mikroplástta
  • Guorahallat mikroplásttasisdoalu kosmetihkas.

Gáldut

Miljolare.no. (2019). Jakten på mikroplasten. Hentet 12. september 2020 fra https://www.miljolare.no/aktiviteter/mikroplast/

Prata, J. C., da Costa, J. P., Duarte, A. C. & Rocha-Santos, T. (2019). Methods for sampling and detection of microplastics in water and sediment: A critical review. TrAC Trends in Analytical Chemistry, volume 110. https://doi.org/10.1016/j.trac.2018.10.029

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 2021-12-08