Varrajoavkkut ja varrasirdin
Allelat mat mearridit varrajoavkku leat A, B ja 0 (nolla). Rukses varraseallain leat smávva proteiidnastruktuvrrat bajildusas mat gohčoduvvojit antigenan. Sáhttá heakkavárálaš dili dagahit jus vearu varrajoavkku oažžu varrasirdimis, go antigenat ja antiávdnasat čatnasit oktii.
Tabellii čilgehus
Skovvi čájeha álkiduvvon modeallaid rukses varraseallain ja antiávdnasiin AB0-vuogádagas. Allelat mat mearridit varrajoavkku leat A, B ja 0 (nolla). Antigenat varrasealla bajildusas leat duohtavuođas smávva proteiidnastruktuvrrat, muhto mii leat válljen sárgut stuora antigenaid čuovvovaš vugiin "A" ja "B" vai erohus šaddá čielggas.
Jus pasientii sirdet varajoavkku masa sus leat antiávdnasat, de varra boahtá čoaltut (agglutineret). Vearu varrajoavkkus sirdit sáhttá danne dagahit heakkavárálaš dilalašvuođa.
Varrajoavku | Genotiipa | Rukses varraseallat | Antiávnnas serumas | Sáhttá oažžut vara dáin | Sáhttá addit vara dáidda |
---|---|---|---|---|---|
A | AA dahje A0 | A ja 0 | A ja AB | ||
B | BB dahje B0 | B ja 0 | B ja AB | ||
AB | AB | ii oktage | Buohkat | AB | |
0 | 00 | 0 | Buohkat |
Guoskevaš sisdoallu
CC BY-SADán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 01/16/2019