Njuike sisdollui

Fágaávnnas

Varrajoavkkut ja varrasirdin

Allelat mat mearridit varrajoavkku leat A, B ja 0 (nolla). Rukses varraseallain leat smávva proteiidnastruktuvrrat bajildusas mat gohčoduvvojit antigenan. Sáhttá heakkavárálaš dili dagahit jus vearu varrajoavkku oažžu varrasirdimis, go antigenat ja antiávdnasat čatnasit oktii.
Skovalaš sárggus varraseallain ja antiávdnasiin mat leat čolton. Illustrašuvdna.

Tabellii čilgehus

Skovvi čájeha álkiduvvon modeallaid rukses varraseallain ja antiávdnasiin AB0-vuogádagas. Allelat mat mearridit varrajoavkku leat A, B ja 0 (nolla). Antigenat varrasealla bajildusas leat duohtavuođas smávva proteiidnastruktuvrrat, muhto mii leat válljen sárgut stuora antigenaid čuovvovaš vugiin "A" ja "B" vai erohus šaddá čielggas.

Jus pasientii sirdet varajoavkku masa sus leat antiávdnasat, de varra boahtá čoaltut (agglutineret). Vearu varrajoavkkus sirdit sáhttá danne dagahit heakkavárálaš dilalašvuođa.

Varrajoavkkut ja varrasirdin

Varrajoavku

Genotiipa

Rukses varraseallat

Antiávnnas serumas

Sáhttá oažžut vara dáin

Sáhttá addit vara dáidda

A

AA dahje A0

Rukses varrasealla mas lea A bajildusas. Illustrašuvdna.
Antiávnnas mii čatnasa B joavkku varraseallaid bajildussii. Illustrašuvdna.

A ja 0

A ja AB

B

BB dahje B0

Rukses varrasealla mas lea B bajildusas. Illustrašuvdna
Antiávnnas mii čatnasa antigenii. Illustrašuvdna.

B ja 0

B ja AB

AB

AB

Rukses varrasealla mas leat A ja B bajildusas. Illustrašuvdna

ii oktage

Buohkat

AB

0

00

Rukses varrasealla mas  bajildus lea livttis. Illustrašuvdna
Antiávnnas mii čatnasa antigenii. Illustrašuvdna.

0

Buohkat

Guoskevaš sisdoallu

CC BY-SADán lea/leat čállán Kristin Bøhle.
Maŋemusat ođastuvvon 01/16/2019

Oahppanresurssat

Genat árbejuvvojit ja rivdet