Njuike sisdollui
Hárjehus

Vuejeme-leahpa

Gosse datne 18 jaepieh illeme maahtah bïjlevuejeme-leahpam vaeltedh jïh aaj löövles motovresygkele-leahpam.

Vuejeme-leahpam vaeltedh

Åvtelen datne åadtjoeh vuejeme-tæjmoeh vaeltedh jallh aalkah heerjehtalledh vuejedh, datne tjoerh trafikaale maadth-kuvsjem vaeltedh. Gosse datne daam kuvsjem vaalteme, dellie datne vïhtesjimmiem åadtjoeh mij vuesehte datne åadtjoeh haarjanidh vuejedh.

Datne maahtah trafikaale maadth-kuvsjem vaeltedh gosse 15.-n jaepien båeries jallh 10. klaassesne noereskuvlesne.

Kuvsje lea obligatoreeles jïh 17 tæjmoeh ryöhkoe. Desnie maadth-våaromen goerkesem åadtjoeh guktie lea vuejije årrodh. Jis sïjhth kuvsjem trafihke-skuvlesne vaeltedh dellie tjoerh 15 jaepieh illeme.

Darjoeh laavenjasside!

Goltelh jïh lohkh

Trafikaale maadth-kuvsje aalka

Piere: Bearjadahken trafikaale maadth-kuvsje aalka trafihke-skuvlesne gusnie maadth-våaromen ööhpehtimmiem åadtjoeh.

Krïhke: Bearjadahken joe?

Piere: Jaa, datne sïjhth dåeriedidh? Dellie datne tjoerh trafihke-skuvlem bïeljelidh, sijjieh gujht ennje.

Krïhke: Jaa, kaanne manne daam sïjhtem. Daarpesjem gujht trafikaale maadth-kuvsjem.

Piere: Edtjh lopme-skovteren vuejeme-leahpam vaeltedh?

Krïhke: Im raakte daejrieh, men jis sïjhtem bïjlen vuejeme-leahpam vaeltedh dellie aaj daam kuvsjem daarpesjem.

Piere: Jaa, jïh aaj jis sïjhth geehpes motovre-sygkelem vuejedh.

Krïhke: Men im manne gan sïjhth geehpes motovre-sygkelem vuejedh.

Vaestedh gyhtjelasside

  1. Gåessie trafikaale maadth-kuvsje aalka?

  2. Krïhke sæjhta dåeriedidh trafikaale maadth-kuvsjese?

  3. Mah vuejeme-leahpah maahtah vaeltedh trafikaale maadth-kuvsjen mænngan?

Vaestedh gyhtjelasside

1. Datne sïjhth geehpes motovre-sygkelem vuejedh?

  • Jaavoe, sïjhtem geehpes motovre-sygkelem vuejedh.

  • Ijje, im sïjhth geehpes motovre-sygkelem vuejedh.

2. Datne sïjhth lopme-skovterem vuejedh?

  • Ijje, im sïjhth lopme-skovterem vuejedh.

  • Jaavoe, sïjhtem lopme-skovterem vuejedh.

3. Datne sïjhth maam akt vuejedh?

Goltelh jïh lohkh

Snjåame-vaegkien trafihke-skuvle

Daelie mijjieh lopmeskovtere-ööhpehtimmiem faalebe, klaasse S. Mijjieh maadth-kuvsjh gellie sijjine utnebe. Datne maahtah dovne maadth-kuvsjem, maadth-våaromen ööhpehtimmiem jïh trafikaale learoe-boelhkem seammasïenten vaeltedh.

Kuvsje aalka ts. 09.00 jïh orreje mubpien biejjien iehkeden. Datne maahtah desnie jïjjedidh.

Trafikaale learoe-boelhkem Snjåame-vaegkesne tjïrrehtibie. Desnie stoerre haarjanimmie-dajve gusnie datne maahtah haarjanidh skovterem vuejedh.

Datne maahtah dov jïjtjen lopme-skovterem nuhtjedh kuvsjesne. Vaeltieh tjirkeme-vïhtesjimmiem jïh våågne-kåarhtem meatan.

Baakoeh
tjirkeme-vïhtesjimmie
forsikringsbevis
haarjanimmie-dajve
øvingsområde

Goltelh jïh lohkh

Krihke trafihke-skuvlese ringkie

Krïhke: Buerie biejjie! Krïhke daate.

Trafihke-skuvlen barkije: Buerie buerie!

Krïhke: Manne sïjhtem gihtjedh jis åadtjoem meatan årrodh trafikaale maadth-kuvsjesne?

Trafihke-skuvlen barkije: Manne maahtam daam gïehtjedh. Man båeries datne?

Krïhke: 17-n jaepien båeries.

Trafihke-skuvlen barkije: Dellie datne maahtah daelie aelkedh. Datne sïjhth bearjadahken båetedh?

Krïhke: Novh gujht manne dam sïjhtem.

Trafihke-skuvlen barkije: Dellie manne daarpesjem dov persovne-bïevnesh. Kaanne datne maahtah mijjen nehte-sæjrosne bïeljelidh? Jis datne desnie maaksah dellie kuvsje aelpebe sjædta.

Krïhke: Åh, man hijven. Manne dam maahtam.

Trafihke-skuvlen barkije: Hijven hov, dellie mijjieh bearjadahken voejnesibie. Buerie båeteme!

Krïhke: Gæjhtoe! Mijjieh voejnesibie! Nåå nåå!

Trafihke-skuvlen barkije: Nåå nåå.

Vaestedh gyhtjelasside

  1. Maam Krïhke sæjhta daejredh?

  2. Gåabph Krïhke ringkie?

  3. Mah vaestiedassh Krïhke åådtje?

Krïhken biejjie-gærja

Bearjadahke

Skuvlebiejjie domtoe joekoen guhkies. Læjsa gihtjie man gaavhtan manne lim dan ööjeldihks daan biejjien. Ajve dam trafikaale maadth-kuvsjem ussjedim. Im manne ennje raakte daejrieh jis sïjhtem vuejeme-kåarhtem. Jis klijmam ussjedem, daarpesjem vuejeme-kåarhtem? Tjoerem maam akt vuejedh? Mohte gujht elektrihkeles vuajahtahkh gååvnesieh. Mohte dah buerebe dejstie fossijle vuajahtahkijste?

Baakoeh
ööjeldihks
glemsom
klijma
klima

Vaestedh gyhtjelasside

  1. Sïjhth datne vuejemekåarhtem?

  2. Mannasinie dam sïjhth vuj ih sïjhth?

  3. Gihtjh dov klaasse-gujmieh? Man gellie sïjhth vuejeme-leahpam vaeltedh?

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Helen Blind Brandsfjell ja Maria Kråik Stenfjell. Vuoigatvuođaguoddi: Aajege
Maŋemusat ođastuvvon 2024-09-18