Njuike sisdollui
Oahppanbálggis

Don leat dál muhtin oahppobálgás:
Miljøgifter

Fágaartihkal

Birasmirkkot min birrasis

Birasmirkkot leat ávdnasat maid mii diehtit leat vahágin dearvvašvuhtii ja birrasii. Ávdnasat sáhttet leat orgánalaččat dahje eahpeorgánalaččat. Dat mollejuvvot njozet luonddus ja čoagganit biebmogollosiidda.

Manne mii geavahit ávdnasiid mat leat birasmirkkot?

Muhtomin mii geavahit kemihkalaš ávdnasiid mat maŋit áiggis čájehuvvojit leat várálažžan midjiide. Jus muhtin ávnnas lea hui ávkkálaš, sáhttá geavahuvvot vaikko diehtit ahte mirkkohuhttá.

Ovdalaš áigge geavahedje DDT jávkadan dihtii vahátelliid eanandoalus, laju bensiinnas go lei buoret biilla mutuvrii ja asbeasta huksenávdnasiin. Odne orru dát measta jáhkemeahttun, go diehtit mo dát ávdnasat váikkuhit dearvvašvuhtii ja birrasii.

Várrugas go ii leat sihkar

Mii sáhttit leat várrogasat vaikko eat dieđe buot váikkuhusaid ávdnasiin maid geavahat. Jus balahit ahte muhtin ávnnas sáhttá vahágin dearvvašvuhtii ja birrasii, de sáhttit heaitit geavaheamis dán ávdnasa dahje unnidit geavehami ja suddjet iežamet oažžumis ávdnasa gorudii. Dán gohčodat várrogasvuođa prinsihppan.

Várrogasvuođa prinsihppa lábas.

Go barggat luonddufágalábas, de lea vuogas geavahit unnánačča ávdnasiin mat sáhttet leat vahágin dearvvašvuhtii ja birrasii. Garvin dihte oktavuođa dakkár ávdnasiiguin, geavahit mii suddjenrusttegiid nugo gummefáhcaid, suddjenčalbmelásiid ja lábareaddju.

Birasmirkkot árgabeaibuktagiin ja biepmus

Go gulat sáni "birasmirko", de soaittát jurddahit fabrihkaid birra main stuora bohcciin suovasta? Dahje belohahkii jávistuvvon fárpalat main ruoná mirkoávnnas golgá? Soittii leat nu ovdal, muhto odne eai leat dábálaččat luoitimat diekkár gálduin stuorámus hástálusat.

Buktagat maid mun ja don atne beaivválaččat, leat gáldun birasmirkkuide: doavdnji, biktasat, duhkorasat, kosmetihkka ja elektronihkka. Birasmirkkot sáhttet beasadit dáin buktagiin ja boahtit birrasii.

Mii sáhttit oažžut birasmirkkuid gorudii liikkii bokte dahje áimmu bokte maid vuoigŋat. Birasmirkkot leat maiddái juhkančázis ja borramušas nu ahte sihke eallit ja olbmot sáhttet oažžut daid gorudii, ja mirkkuid konsentršuvdna lassána mađi badjelii biebmogollosii ollet. Norggas lea nu ahte deháleamos gáldu ollu birasmirkkuide lea biepmu maid borrat.

Plásta birasmirkko guoddin

Muhtin gáldu birasmirkkuide man birra diehtit vuos unnán, lea mikroplásta. Máŋgga sorttat birasmirkkot darvánit daidda unna plástabihtáide. Planktonealli sáhttá navdit mikroplásta biepmun ja borrat dan. Dainna lágiin sáhttá mikroplásta leat "veahkkin" oččodeame birasmirkkuid biebmogollosiidda.

Lunddolaš ii leat seamma go mirko haga

Eai buot birasmirkkot leat syntehtalaččat, ollu leat maid iešaddiluvvon. Ahte juoga lea lunddolaš ii mearkkaš ahte ii leat várálaš ja mirko haga.

Máŋga máilmmi jámolaččamus mirkkuin ávdnejuvvojit duođaid luonddus. Clostridium botulinum bakteara dahká heivvolaš dilálašvuođain (bakterii heivvolaš) garra mirkoávdnasa. Dát sáhttá ovdamearkka dihte dáhpáhuvvat go ráhkada "rakfisk". Seamma mirkkos lea maid namma "Botox". Mirko jámihanbeaktu adno nárvviid jalgemii.

Lieggaset ja njuoskkaset dálkki boađusin lea balahahtti ahte lunddolaš mirkkot lassánit, earret eará guohpamirkkot gortniin.

Birasmirkkot mollejuvvot njozet

Vaikko heaittášeimmet geavahit buot birasmirkkuid maid odne dovdat, de livččii birasmirkkot ain áimmus, eatnamis ja čázis ollu jagiid ovddasguvlui. Birasmirkkot ádjánit guhká mollanit, ja vurkejuvvot šattuin, elliin ja olbmuin.

Guoskevaš sisdoallu

Gáldut

Folkehelseinstituttet. (2018, 14. mai). Miljøgifter og helse i Norge. Hentet fra https://www.fhi.no/nettpub/hin/miljo/miljogifter/

High North News (2019, 31. desember). Forskere i Tromsø med skremmende funn i den nordnorske befolkningen: Vi er "marinert" i miljøgifter. Hentet fra https://www.highnorthnews.com/nb/forskere-i-tromso-med-skremmende-funn-i-den-nordnorske-befolkningen-vi-er-marinert-i-miljogifter

Miljødirektoratet. (2019, 27. mai). Miljøgifter. Hentet fra https://miljostatus.miljodirektoratet.no/tema/miljogifter/

Vitenskapskomitéen for Mat og Miljø. (2013, 9. april). Risikovurdering av mykotoksiner (soppgifter i korn). Hentet fra https://vkm.no/risikovurderinger/allevurderinger/risikovurderingavmykotoksinersoppgifterikorn.4.2994e95b15cc5450716159f7.html

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 2019-10-01