Diehtogáldut ja gáldokritihkka
Dát filbma čájeha oanehaččat mii gáldokritihkka lea, ja manin lea dehálaš.
Gáldokritihkka lea dehálaš buot skuvlafágain ja erenoamážit luonddufágas. Bioteknologiija, biebman ja dearvvašvuohta ja ceavzilis ovdáneapmi leat fáttát oahppoplánas main gáldokritihkka lea áibbas dárbbašlaš. Ja mađi stuorát soabatmeahttunvuođa juoga boktá, dađi eanet bohtet dieđut bieđganit.
Jus ii leat diđolaš oktavuohta gálduide, de lea álki vajálduhttit nyánssaid. Dát guoská dálkkádatgažaldagaide ja maiddái genateknologiija ja biebmodoalu ektui. Gávdnojit olu oaivilat, ja jus leat eahpekritihkkalaš, de sáhtát gártat vaikko gosa. Dávjá riidalit maiddái fágabirrasiin, muhto ferte gávnnahit mii lea dieđalaš digaštallan, ja mii lea politihkka, lohká Sørborg, gii bargá siidduin viten.no ja naturfag.no.
Árbevirolaš gáldut
Olu buriid dieđuid gávdná girjjiin, aviissain ja áigečállagiin, muhto dađistaga leat olu dain seamma dieđuin digitaliserejuvvon ja leat danin álkibut olámuttos buohkaide. Girjerájusbargi čájeha dutnje mo BIBSYS bokte beasat geavahit sihke bábiralmmuhemiid ja digitála gálduid.
BIBSYS - Girjerájusbása gos ozat, luoikkahat ja diŋgot.
Interneahtta
Dán áigge dáidá neahttavuđot ohcan leat dábáleamos vuohki gávdnat dieđuid fáttá birra. Leat várra "googlen" máŋgii, ja soaittát vásihan ahte stuora ohcanmohtorat nugo Google eai kvalitehtasihkkarastte deaivamiid maid oaččut. Muhtun artihkalčállit eai dieđe nu ollu das máid sii čállit, ja earát fas atnet iežaset beroštumi jorgalahttit duohtavuođa dahje gilvit behtolaš ođđasiid, muhto das gávdno maid hui ollu buorre sisdoallu.
Neahtas levvet beaggimat ja giellasat hui jođánit. Dákkár diđolaš ja plánejuvvon gielis gohčoduvvo aviisasuorsan (hoax eŋg.gillii)
Mo de sáhtát don buot ránes geđggiid siste gávdnat golli?
Neahttabáiki nugo faktisk.no sáhttá du veahkehit dárkkistit duohtavuođaárvvu. Eai leat gallis mis geat leat doarvái čeahpit geavahit ohcanmohtoriid beaktilit. Dávjá oažžut beare ollu deaivamiid, ja deaivamat eai leat nu dehálaččat. Danne lea ávkkálaš ipmirdit mii ohcanmohtor lea ja mo dat doaibmá.
RSS
Lea vejolaš oažžut artihkkaliid válljejuvvon gálduin ja fáttáin RSS:a bokte, jos neahttabáikkit leat láhčán nu ahte lea vejolaš daid geavahit nugo forskning.no
Eaŋgalas siidu mii čilge mii RSS lea: Commoncraft.com
Ná árvvoštalat interneahttačujuhusa
Domenanamma, ovdal maŋemus čuoggá ja fierpmádatčujuhusa vuosttaš vinjučála, lea gáldu maid berret iskat. Fuomáš ahte liŋkkat sáhttet doalvut áibbas eará siidui go masa liŋkanamma lea čujuhan. Guorahala gosa dát doalvu du: domenenavn.no/forvirrende/lenke
Go árvvoštalat gáldu, de leat erenoamážit njeallje beali máid fertet iskat:
luohtehahttivuohta
objektivitehta
dárkilvuohta
heivvolašvuohta
- Buohtastahte máŋga gáldu seamma áššis. Jos máŋga gáldu addet sullasaš dieđuid, de dat lokte luohtehahttivuođa.
- Iskka gii lea sáddejeaddji. Lea go dat luohtehahtti gáldu? Makkár rolla dahje iešberoštupmi lea gáldus dán áššis?
- Gáržžit ohcama eambbo čoavddasániiguin.
- Áinnas geavat almmolaš neahttabáikkiid main lea ovddasvástádus dán fáttá gaskkusteamis.
- Oahpásmuva muhtun neahttabáikkiide maidda luohtát, ja dárkkis daid eará gálduid ektui maid gávnnat.
Buori luonddufágagálduid ovdamearkkat
Go čálát bargobihtáid, doalat logaldallamiid dahje sullasaččaid, de galggat álo dieđihit gálduid maid geavahat. Máŋgii lea doarvái čujuhit artihkkaliidda interneahttačujuhusain maid leat geavahan. Eará háviid gáibiduvvo girjjálašvuođalisttu. Gávdnojit njuolggadusat mo girjjálašvuođalisttuid galgá ráhkadit, ja luonddudiehtaga várás ávžžuhuvvo geavahit dakkár vuogádaga, mii lea čilgejuvvon Kildekompasset siiddus.
Ovdamearkkat gáldolisttus Kildekompasset.no siiddus .
Don it oaččo goassege almmuhit du iežat dahkun juoidá maid earát leat ráhkadan, muhto CC-liseansa sáhttá addit dutnje vuoigatvuođa ođđasit geavahit dan, ja vejolaččat ráhkadit iežat veršuvnna, nu guhká go don autoriseret dan geas lea dahkkivuoigatvuohta.
Guoskevaš sisdoallu
En sak kan framstilles på mange måter. Forfattere kan være mer eller mindre objektive. Her skal du vurdere ulike historier om samme sak.
Debattoppgave om årsaker til klimaendringene. Her må du vurdere troverdigheten til ulike kilder.