Hárjehus

Hárjehallanbarggut - ioniserejeaddji suonjardeapmi

Dát bargobihtát gáibidit ahte ozat fáktádieđuid ja barggat fáttáin.

Gráfa mii čájeha mo radiumatomaid lohku njiedjá áiggi mielde. Illustrašuvdna. — Radiuma beallidanáigi lea sulli 1660 jagi. Govva: Bjørn Norheim / CC BY-NC-SA 4.0

Mii dáhpáhuvvá radioaktiiva vuođđoávdnasa atomanummáriin ja nukleonaloguin go dat sádde olggos:
- alfapartihkkala?
- betapartihkkala?
Mo rievdá:
- protovnnaid lohku ja
- neutrovnnaid lohku
váibmosis mii sádde olggos alfapartihkkala?
Mo rievdá:
- protovnnaid lohku ja
- neutrovnnaid lohku
váibmosis mii sádde olggos betapartihkkala?
Čilge goabbá váimmusreakšuvdna lea α-suonjardeapmi, ja goabbá lea β-suonjardeapmi.
1. $_{90}^{234} T h \to_{91}^{234} P a$
2. $_{84}^{210} P o \to_{82}^{206} P b$
Reakšuvdnaovttamađodat go radiumváimmus sádde olggos alfapartihkkala lea: ${}_{88}^{226} R a \to {}_{86}^{222} R n + {}_{2}^{4} H e$
- Čilge loguid mearkkašumi.
- Man ollu neutrovnnat leat oktiibuot váibmosiin ovdal ja maŋŋil reakšuvnna?
- Mii bisuhuvvo reakšuvnnas?
- Maid mearkkaša ahte radiuma beallidanáigi lea 1600 jagi?
- Man guhkes áigi manná ovdal go metállabihttás mas lea 2 g radium lea dušše 1 g radium, ja reastá metállabihttás lea nuppástuvvon eará vuođđoávdnasiidda?
- Galle jagi manná ovdal go metállabihttás mas lea 2 g radium lea dušše 0,25 g radium?
Mii mihtidit radioaktiiva ávdnasa suonjardeami geigerlohkkin:
Suonjardeami mihtideamit
t/min
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
N
158
126
100
79
63
50
39
31
25
20
16
13
10
Tabealla čájeha mo coahkkin juohke sekundda (N) njiedjá áiggi mielde. Sárggo gráfa mas N lea funkšuvdnan áiggis t ja gávnna radioaktiiva ávdnasa beallidanáiggi.
Gosa lea šaddan buot radium mii álgoálggos lei dáppe eatnamis?
- Man guhkes áigi manná ovdal go buot urána jávká?
- Manne lea heliumgássa ruvkkiin gos leat minerálat mat sisttisdollet urána?

Njuolggadusat teavstta geavaheapmái "Hárjehallanbarggut - ioniserejeaddji suonjardeapmi"