Strategije juktie jaehkiehtidh

Dastegh mijjieh sïjhtebe mubpieh jaehkiehtidh, ibie tjoerh ajve daejredh maam edtjebe jiehtedh. Seamma vihkeles mijjieh daejrebe guktie byörebe aelkedh jïh galhkedh, jïh guktie mijjen argumeenth buektebe reaktoe öörnegen mietie.

Akte maereles disposisjovne eevre antihken raejeste lea daate:

1. Exórdium
   Aalkoe
2. Narrátio
   Aamhtese-buerkiestimmie
3. Argumentátio
   Argumentasjovne, vihtiestimmie
4. Perorátio
   Galhkuve

Edtjebe daelie veelebe vuartasjidh dejtie sjïere tsiehkide daennie disposisjovnesne.

Retorihkesne doh vuekieh mah edtjieh viehkiehtidh guktie goltelæjjah mijjese goltelieh, gohtjesuvvieh captátio benevoléntiae. Dïejvese lea latinen gïelesne mij saemien gïelesne sjædta ”buerievoetem feengkedh jallh faagkadidh.”

Aalkosne edtjebe hijven gaskesem goltelæjjajgujmie tseegkedh jïh hoksedh dah lastoem åadtjoeh goltelidh. Gosse håalemem aelkebe maehtebe heelsedh jïh jïjtjemem åehpiedehtedh, maam akt tjaebpies goltelæjjaj bïjre jiehtedh jallh aktem lustes soptsesem soptsestidh, men saaht guktie byörebe ånnetji gajvedh åvtelen aamhtesasse båetebe, joekoen gosse tjoerebe aerviedidh goltelæjjah eah leah sïemes dan bïjre maam ussjedibie jiehtedh.

Aalkoen mænngan jïjtjehke aamhtesem åehpiedehtebe. Aamhtese-buerkiestimmie edtja åenehke jïh tjïelke årrodh, jïh byörebe heannadimmieh jïh historihkem åehpiedehtedh kronologeles öörnegen mietie. Jis edtja hijven håaleme-tjiehpiesvoeth åadtjodh tjuara jïjnjem haarjanidh jïh guhkiem håaleminie gïehtelidh.

Væhnadimmie jallh argumentasjovne lea dïhte vihkielommes bielie håalemistie. Daesnie edtjebe uvtemes jaehkiehtidh dan tjïrrh maam jiehtebe (logos). Daamtaj væjsehke argumentasjovnem gööktine juekedh: voestegh argumeentide buektebe mah mijjen vuajnoem dåarjoehtieh, dan mænngan vuestie-argumeenth bæjjese vaeltebe jïh dejtie hiejhtebe. Dïhte voestes gohtjesåvva confirmátioe (vihtiestimmie), dïhte mubpie refutátio (hiejhteme). Refutatioe-bielie ij byörh fer stoerre sijjiem åadtjodh. Edtjebe guhkemes tïjjem jïjtjene argumeenti bïjre soptsestidh, akten aelhkie fåantoen gaavhtan: dïhte guhte positijve dïjrem buakta, jïjtje vuajnalge goh positijve. Dïhte guhte negatijve lahtestimmiejgujmie båata vuajnalge goh måsnoeh jïh vaenie hijven åssjaldahkh åtna, saaht man reaktoe jïh vihkeles laejhteme lea. Ij læjhkan sïjhth jiehtedh mijjieh edtjebe baajedh årrodh tsiehkieh laejhtedh jallh viesjies argumentasjovnem vuesiehtidh, men byörebe iktesth voerkes årrodh guktie mijjieh veeljebe laejhtedh, jïh mïsse edtjebe jeenjemes faamoeh jïh håaleme-tïjjem nuhtjedh.

Håaleme jallh lahtestimmie daamtajommes galhkoe aktine haestieminie goltelæjjide. Galhkuve lea dïhte bielie åehpiedehtiemistie jallh håalemistie maam goltelæjjah bööremes mujhtieh, jïh dan åvteste byörh dam veelelaakan soejkesjidh.

Politihkeles appelle

Akte politihkeles appelle edtja åenehke jïh vihties årrodh. Dellie eevre daerpies mijjieh veelelaakan soejkesjamme maam sïjhtebe jiehtedh!