Njuike sisdollui
Reaiddut ja málle

Raportamála

Geahččaladdanraporta galgá sisttisdoallat dan mii lea dárbbašlaš vuoi lohkki ipmirda mo geahččaladdan lea čađahuvvon, ja guđet konklušuvnnat leat dahkkon ja man vuođul. Galgá leat vejolaš geardduhit geahččaladdama čilgehusa vuođul.

Interaktiiva raportamála

Dán raportmálas sáhtát aktiveret ovtta čuoggá ain hávális oanehis raporta-ovdamearkkas. Go cuoiggut raportta sisdoallolisttu beasat lohkat oanehis čilgehusa dan birra mii galgá leat mielde guđege oasis raporttas.

Raportta bajasráhkadus

Raportamála huksejuvvo iešguđet teakstabihtáiguin. Dás mii geahččalit válddahit daid, sihke teavsttain ja ovdamearkkaiguin.

Bajilčála

Dát oassi galgá muitalit man birra raporta lea, ja gii lea čállán dan. Deavdde namat, klássa, ja goas geahččaladdan čađahuvvui. Hábme oanehis ja aiddolaš bajilčállaga.

Piera Nilsen, 2 STUB
Dáhton: Čákčamánu 20.b. 2022

Vitálakapasiteahtta

Ulbmil

Čále mii geahččaladdama ulbmil lea.

Ulbmil dáinna geahččaladdamin lea mihtidit vitálakapasiteahta, mii lea dat man ollu áimmu olmmoš nagoda oažžut olggos geahppáin maŋŋil go lea geassán máksimála vuoiŋŋahaga. Dán geahččaladdamis mii geavahit spiromehtera. Dat lea apparáhta mii mihtida áibmohivvodaga man vuoigŋá olggos.

Duogášteoriija

Váldde mielde teoriijalaš fágaáššiid mat leat relevánta geahččaladdamii, ja mat dahket ahte olmmoš ipmirda dan. Fágaáššiid gávnnat oahpponeavvuin ja fágagirjjálašvuođas ja neahttabáikkiin main leat luohtehahtti dieđut.

Máksimála voluma dan áimmus máid olmmoš vuoigŋá olggos gohčoduvvo vitálakapasiteahtan, VC, ja lea supmi tidálavolumas ... [eambbo teoriija]... Spiromehter lea apparáhta mii mihtida dábáleamos geahpesvolumaid.

Hypotesa

Mii lea du kvalifiserejuvvon árvádus geahččaladdama bohtosiid ektui?

Mun doaivvun dievdduin lea stuorát vitálakapasiteahtta go nissoniin.

Rusttegat

Ráhkat listtu rusttegiin ja kemikálain maid geavahit.

Spiromehtersensor laktojuvvon pc:ii.

Riskaárvvoštallan

Ovdal go čađahat geahččaladdama, fertet dahkat riskaárvvoštallama. Dalle árvvoštalat vejolaš váraid geahččaladdamis ja máid dagat jus mihkkege manná boastut. Čále oanehis čoahkkáigeasu riskaárvvoštallamis, ja váldde mielde raportii.

Sáhttá leat ávkkálaš lohkat artihkala Geahččaladdamiid riskaárvvoštallan - ofelaš.

Metoda

Válddat dan mii dahkkui. Čále áinnas čuoggáid mielde, go dat addá buori bajilgova. Válddat geahččaladdama dan mađe bienalaččat ahte muhtin gii ii leat leamaš mielde das, sáhttá čađahit dan du válddaheami vuođul. Garvve dattege diehttelas áššiid, ovdamearkka dihte ahte vižžet cearkeláse skábes ja váldet mielde beavdái. Berret váldit mielde tevnnega, govvosa dahje govaid geahččaladdama bajásráhkadusas.

Don gávnnat reaiddu ráhkadit govvosiid ja geahččaladdama bajásráhkadusa chemix.org neahttasiiddua.

  • Maŋŋil go lei gesson maksimála vuoiŋŋahat, de vuigŋojuvvui olggos spiromehtera čađa, mii lei laktojuvvon pc:ii mii registrerii bohtosiid.
  • Bohtosat čállojuvvojedje. Juohke iskanolmmoš geardduhii dán guktii.

Bohtosat ja áicamat

Válddat dan maid oidnet, gullet, hakset ja dovdet. Jus barget mihtidemiid, fertet daid ovdanbuktit čalmmus vugiin, áinnas tabeallain dahje gráfalaččat. Tevdne mikroskohpa dahje stuoridanláse áicamiid, dahje govve.

Vitálakapasiteahtta (l):
Bártniid gaskamearri: 4,78
Nieiddaid gaskamearri: 3,92

Digaštallan ja boasttugáldut

Digaštallan dáidá leat deháleamos oassi raporttas. Dás geahčat iežat bohtosiid kritihkalaččat ja árvvoštalat leat go dat luohtehahttit. Galggat ságaskuššat ja čilget dan maid leat mihtidan ja áican. Válddat buot vejolaš boasttugálduid, čilge mo dat sáhttet váikkuhan áicamiidda, ja árvvoštala lea go ollu vai unnán vaikkuhan.

Iešguđetlágan teknihkka iskkosiin sáhttá váikkuhan bohtosiidda: áibmosuođđan njálbmeoasi birra dahje eahpedievaslaš sisa- ja olggosvuoigŋan. Sáhttá maid váikkuhan bohtosiidda ahte olbmot geat leat ollu hárjehallan eai lean dássedit juhkkon joavkkuide.

Konklušuvdna

Konklušuvnnas fertet máhccat álggahussii. Váldde vuođu das máid leat čállán geahččaladdama ulbmila birra, ja iežat hypotesas.

Bohtosat dorjot hypotesa mii lei ahte dievdduin lea gaskamearalaččat stuorát vitálakapisiteahtta go nissoniin. Dievdduin leat stuorát geahppát go nissoniin, ja danne maid stuorát kapasitehtta.

Gáldut

Ráhkat gáldolisttu mas muitalat buot gálduid maid leat geavahan. Gávdnajit ollu standariserejuvvon vuogit mo dan dahká. APA-stiila lea vuohki mii lea ollu geavahuvvon.

Okta ávkkálaš veahkkeneavvu gálduid riekta čállit APA7 mielde lea neattasiidu kildekompasset.no.

Bjålie, J. G., Haug, E., Sand, O. & Sjaastad Ø. V. (2018). Menneskekroppen. Gyldendal Akademisk.

Skjønsberg, O. H. (2022, 14. februar). Vitalkapasitet. I Store medisinske leksikon. https://sml.snl.no/vitalkapasitet

Guoskevaš sisdoallu

Fágaávdnasat
Raportačállin luonddufágas ja biologiijas

Luonddudieđalaš raporttat leat sierra šáŋŋer fásta čuoggáiguin ja aiddolaš gielain. Dás oaččut cehkiid mielde bagadusa das mo čállit geahččaladdanraportta.

CC BY-SA 4.0Dán lea/leat čállán Bjørg E.B. Aurebekk, Kristin Bøhle ja Ragnhild Baglo. Vuoigatvuođaguoddi: Amendor AS
Maŋemusat ođastuvvon 2020-02-25