Njuike sisdollui

Geahččaladdan

Geahččaladdan: Karbohydráhtaid čájehit

Dán geahččaladdamis oahpat mo sáhtát čájehit ahte juoga mas leat iešguđet karbohydráhtaŧ. Dasto galggat geavahit máhtu guorahallat makkár karbohydráhtat leat iešguđet biebmogálvvuin.

Teoriija

Karbohydráhtat leat dehálaš energiijagáldut min gorudii, ja gávdnojit biepmuin nu mo láibbis, risenis, pastas, šaddosiin ja ruotnasiin. Karbohydráhtaid sáhttá juohkit golmma váldojovkui:

  • monosakkariiddat

  • disakkariiddat

  • polysakkariiddat

Monosakkariiddat leat eaŋkilis sohkkarat nu mo glukosa (viidnemuorjesohkar) ja fruktosa (šaddosssohkar), ja disakkariiddain fas leat guokte monosakkariidda kemiijalaččat čadnon oktii. Sukrosa (sohkar) ja laktosa (mielkesohkar) leat disakkariiddaid ovdamearkkat. Polysakkariiddat leat guhkes monosakkariidaráiddut. Polysakkariiddaid ovdamearkkat leat stearkalas, glykogena ja sellulosa.

Ovddit teakstaoasi dieđut skovis mas leat ivdnás bovssat biddjon oktii njuolaiguin. Grafihkka.
Govva: Thomas Bedin / CC BY-SA

Reaiddut

Reagenssaid bagadusat

Jodaluvus

Vuođđoluvus, 1 %

Luvvat 1 g I2(s) ja 2 g KI (s) 100 mL čáhcái.

Luvus iskkan dihte biebmogálvvuid, 0,2 %

Váldde 10 mL 1 % vuođđoluvvosis, ja láivut čáziin 50 mL radjái.

Fehlinga reageansa

Ráhkat Fehlinga reageansa dan bokte go seaguhat Fehling A ja Fehling B 1:1 gorrái. Fehling A ja Fehling B sáhtát oastit fitnodagain geat vuvdet lábabiergasiid.

Benedicta luvus

Ráhkadan dihte 1 lihtar luvvosa de vihkket

  • 17,3 g veaike(II)sulfáhta

  • 173 g natriumsitráhta

  • 100 g čázekeahtes natriumkarbonáhta dahje 270 g Na2CO3 * 10H20

ja luvvat daid čázis ja láivut gitta lea 1 lihtar.

Benedicta luvus riibá guhkit go Fehlinga luvus, man fertet ođđasit ráhkadit juohke háve go galgá iskat.

Bargovuohki

Oassi 1: Ovdaiskosat

Dán oasis geahččaladdamis don oahpásmuvat dasa mo guokte iešguđet ávdnasa sáhttiba geavahuvvot čájehit iešguđetlágan karbohydráhtaid. Dan máid gávnnahat, geavahat nuppi oasis čájehit karbohydráhtaid.

Jodaluvus

  1. Bija veaháš glukosa, fruktosa, laktosa, sukrosa ja stearkalasa iešguđet seassobohccái ja luvvat veaháš čázis.

  2. Lasit moadde goaikkanasa jodaluvvosa guđege seassobohccái.

  3. Áicca vejolaš ivdnerievdamiid.

Fehlinga reageansa dahje Benedicta luvus

  1. Bija veaháš glukosa, fruktosa, laktosa, sukrosa ja stearkalasa iešguđet seassobohccái ja luvvat veaháš čázis.

  2. Lasit moadde goaikkanasa Fehlinga reageanssa dahje Benedicta luvvosa guđege seassobohccái.

  3. Ligge seassobohcciid čáhcelávggus moadde minuhta. Áicca ivdnerievdamiid. V


Ovdaiskosiid čoahkkáigeassu

Bargga dáid bihtáid oažžun dihte čoahkkáigeasu das máid dán radjái leat gávnnahan.

Oassi 2. Guorahala iešguđetlágan biebmogálvvuid

Dán oasis geahččaladdamis don gávnnahat makkár karbohydráhtasorttat leat válljejuvvon biebmogálvvuin.

  1. Ovdal go álggát analysain, fertet válmmasin ordnet biebmogálvoiskosiid.

    1. Jus biebmogálvu ii leat golgi: Čuohpa bihttáža guđege biebmogálvvus, molle ja bija iešguđet seassobohcciide. Luvvat veaháš čázis.

    2. Jus lea golgi biebmogálvu, de sáhtát bidjat seassobohcciide nu mo leat. Merke seassobohcciid vai dieđát mii biebmogálvvuid lea gos.

  2. Lasit moadde goaikkanasa jodaluvvosa guđege seassobohccái.

  3. Válbme ođđa seassobohcciid nu mo 1. čuoggás.

  4. Lasit moadde goaikkanasa Fehlinga reageanssa / Benedicta luvvosa guđege seassobohccái.

  5. Ligge seassobohcciid čáhcelávggus vai reakšuvdna manná johtileappot.

Seassobohccit main leat iešguđet biebmogálvvuid iskosat. Pipeahtta ruškes golgosiin goaikkuha goaikkanasa ovtta seassobohccái. Illustrašuvdna.
Lasit moadde goaikkanasa jodaluvvosa guđege seassobohccái mas lea biebmogálvoiskus. Áicca vejolaš ivdnerievdamiid. Govva: Biorender / CC BY-NC-SA
Seassobohcciide lasihuvvo pipeahtain alit golggus ja dat biddjojit lihttái mas lea čáhci vai liegganit. Illustrašuvdna.
Govva: Biorender / CC BY-NC-SA

Bohtosat

Ráhkat bajilgova das máid karbohydráhtaid iešguđet biebmogálvvut sisttisdollet.

Gažaldagat

  1. Mat leat erohusat monosakkariiddaid, disakkariiddaid ja polysakkariidaid gaskkas?

  2. Mii lea erohus stearkalasas ja sellulosas?

  3. Mii dáhpáhuvvá go karbohydráhtat mollejuvvojit gorudis?

  4. Manne leat karbohydráhtat dehálaččat gorudii?

Gáldut

Universitetet i Oslo. (2017). Oppskrifter og merking i matkjemi. https://www.mn.uio.no/kjemi/forskning/grupper/skole/kurs/tidligere-kurs/2017/matkjemi-27042017/oppskrifter-merking-matkjemi.pdf

Universitetet i Oslo. (u.å.). Påvisning av reduserende sukker. Hentet 20. august 2024 fra https://www.mn.uio.no/kjemi/forskning/grupper/skole/ressurser/kjemipaboks/enkelt-ovelser/pavisning-av-reduserende-sukker.pdf

VilVite. (u.å.). Karbohydrater. Hentet 20. august 2024 fra https://www.vilvite.no/eksperimenter/karbohydrater

Guoskevaš sisdoallu

Karbohydrater

Karbohydrater er en hovedgruppe næringsstoffer som gir mye energi. Det er mye karbohydrater i matvarer fra planteriket.

CC BY-SADán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 08/22/2024

Oahppanresurssat

Biebmoávdnasat