Njuike sisdollui

Bargobihtát ja doaimmat

Hábme ieš geahččaladdama: mihtidit varrasohkkara

Soaittát dovdan vuollegis varrasohkkara go lea borranmiella, dahje ahte oaččut energiija go borat sohkkara? Mo varrasohkar rievttimielde rievddada dan mielde máid borat? Dán doaimmas hábmet geahččaladdama dán čulbmii: Mo varrasohkar rievddada go borrá biepmu ja lea fysalaččat aktiiva?
Veahkkeneavvut diabetesbuhcciide, earret eará insuliidnanállu. Govva.

Duogášteoriija

Varrasohkar lea mihttu glukosai varas ja mihttiduvvo ovttadagain man gohčodit millimol lihttaris (mmol/l). Dábálaš árvvut lea 4-10 mmol juohke lihttaris varraplasmas, muhto leat oktagaslaš erohusat. Máid borat ja man ollu lihkadat, váikkuhit varrasohkkarii. Hormonat insuliidna ja glukogona muddejit varrasohkkara.

Bargobihttá

Dán doaimmas hábmebehtet joavkkuid mielde geahččaladdama čuvvovaš čulbmii:

Mo varrasohkar rievddada go borrá biepmu ja lea fysalaččat aktiiva?

1. oassi: plánenoassi

Barget joavkkuin main leat 2-4 oahppi. Geavahehpet čuolmma bajábealde, ja hábmebehtet geahččaladdama man lea vejolaš čađahit ovtta biologiijadiimmus dahje áiggis mii dis lea.

  1. Buktet ovdán buot ideaid/jurdagiid hypotesaide. Válljebehtet ovtta hypotesa man háliidehpet iskat.

  2. Dá leat gažaldagat maid lea buorre atnit jurdagis go plánebehtet.

    • Mo sáhttibehtet buoremusat iskat válljejuvvon hypotesa?

    • Gii dahje geat leat geahččalanolbmot?

    • Máid galgá/galget geahččalanolbmot juhkat ja/dahje borrat? Man ollu?

    • Lea go das dadjámuš máid geahččalanolbmot leat borran ja juhkan ovdal geahččaladdama? Lea go fysalaš aktivitehtas mihkkege dadjámušaid?

    • Galle geardde mihtidehpet varrasohkkara geahččaladdamis? Muitet plánet vai ollebehtet čađahit dan áiggi siskkobealde mii dis lea.

    • Váldibehtet go áiggi varrasohkarmihtidemiid gaskkas?

    • Leat go headjuvuođat geahččaladdamis man lehpet hábmen? Mii sáhttá addit boasttugálduid?

  3. Ráhkadehpet bienalaš plána mo čađahit geahččaladdama. Mii galgá dáhkkot goas, makkár mihtidemiid čađahehpet, ja mo čađahehpet daid?

  4. Bivdet oahpaheaddji dohkkehit plána.

2. oassi: geahččaladdama čađaheapmi

Varrasohkkara mihtideapmi, lagasgovva suorpmas mas lea varragoaikkanas. Govva.
  1. Lohket varrasohkarapparáhta ja varrasnihppara geavahančilgehusa. Fuom! Muitet lonuhit varrasnihppara juohke geahččalanolbmui.

  2. Čađahehpet geahččaladdama plána mielde. Čálistehpet varrasohkarmihtidemiid dađistaga. Muitet maid čálistit hástalusaid dahje boastugálduid.

  3. Čorgebehtet go geargabehtet. Fuom! Muitet desinfiseret geavahuvvon rusttegiid.

3. oassi: dokumentašuvdna ja viidáseappot bargu

Dás sáhttá joavku ráhkadit čálalaš raportta dahje njálmmálaš ovdanbuktima geahččaladdamis, mas leat mielde hábmen, čađaheapmi, bohtosat, digaštallan ja konklušuvdna. Váldet mielde govvosiid ja govaid.

Bohtosiid ovdanbuktit

  1. Mii lea sorjavaš variábel ja mii lea sorjjasmeahttun variábel geahččaladdamis?

  2. Ráhkat matemáhtalaš modealla mii čájeha varrasohkkara funkšuvdnan áiggis.

  3. Jus lehpet mihtidan máŋga geahččalanolbmo máŋgii: Digaštallet galgá go leat okta modealla juohke geahččalanolbmui, vai galgá go bidjat oktii dáhtáčuoggáid seamma plohttii. Válljejumiid berrebehtet vuođuštit bures digaštallanoasis.

Digaštallan ja konklušuvdna

  1. Govvidehpet gráfaid mat čájehit din bohtosiid.

  2. Čilgejehket modealla man lehpet ráhkadan. Mo árvvoštallabehtet modealla gustovašvuođa?

  3. Oaidnibehtet go insuliinna ávkki? Vuođuštehpet vástádusa.

  4. Makkár boasttugálduid čáliidet, ja mo sáhttet boasttugáldut váikkuhan bohtosiidda?

  5. Lea go vejolaš geavahit din modealla(id) dadjat maidege obbalaččat varrasohkardási ja borrama oktavuođa birra? Digaštallet.

  6. Duođaštuvvui go hypotesa, vai ferte go dan hilgut dán geahččaladdama vuođul? Digaštallet.

  7. Mo livččiidet hábmen geahččaladdama iskan dihte seamma hypotesa stuorát oasis álbmogis (ii dušše din joavkkus)? Máid livččiidet ferten vuhtii váldit, ja mo livččiidet bargan?

  8. Geahččalehket čoahkkáigeassit golmma váldočuoggái dan máid lehpet oahppan geahččaladdamis. Diktet daid leat oassin din konklušuvnnas.

4. oassi: Buohtastahttit olles klássa bohtosiid

  1. Čohkkebehtet buot joavkkuid bohtosiid seamma rehketárkii, buohtastahttin dihte olles klássa bohtosiid. Mat ledje seammaládje? Mat ledje iešguđetládje?

  2. Juogadehpet vásáhusaid nubbi nuppiin. Mii doaimmai? Máid livččii galgan eará ládje bargat?

Guoskevaš sisdoallu

CC BY-SADán lea/leat čállán Guro Øistensen Jørgensen ja Elida Arstad Skøien .
Maŋemusat ođastuvvon 05/21/2021

Oahppanresurssat

Biebmodoallu