Njuike sisdollui

Fágaávnnas

Go plásta dattege ii leat nu fávdnát

Plásta sáhttá leat ávkkálaš dalle go geavahuvvo, muhto jus láhppo, de sáhttá šaddat váttisvuohtan sihke elliide ja olbmuide.

Láhppon plásta

Lottit, guolit ja eará eallit mat ellet mearas ja mearragáttis, sáhttet darvánit bázahusaide nu mo báttiide, oaraide ja plástabussiide. Muhtimat doivot plástta biebmun, ja borret dan. Dat sáhttá gallánan dovddu addit, ja dagahit ahte ealli ii bora doarvái albma biepmu.

Japmán loddi mas lea dievva plásta čoavjjis. Govva.
Raba gova ođđa siiddus

Plástafális Sotras

Jagis 2017 bođii fális gáddái Sotras Bergena olggobealde. Fális lei nu buohcci ahte mearridedje heakkahuhttit dan. Fállá čoavjjis gávdne 30 plástabusse. Dát dáhpáhus bovttii riikkaidgaskasaš beroštumi, ja adno jorggáldahkan plástanuoskkideami rahčamušas.

Mikroplásta - sáhttet go smávva binnážat addit stuora váttisvuođaid?

Planktonat sáhttet mikroplástta doaivut biebmun. Nie boahtá mikroplásta biebmogollosii. Guolit borret planktona, ja mii ges borrat guoli.

Dasa lassin ahte plásta sáhttá sisttisdoallat birasmirkkuid buvttadeami rájes, de sáhttet maid eará birasmirkkot darvánit mikroplástii luonddus.

Geahččaladdamat čájehit ahte guliid makrofágat (borranseallat) sisaváldet smávva plástakuvllaid, ja geahččalit daid mollet. Lea vuos eahpečielggas mat váikkuhusat dás leat guoli dearvvašvuhtii, ja mat váikkuhusat mikroplásttas leat eará organismmaide mat ožžot dan iežaset sisa.

Bargobihttá

Maid doaivvut leat stuorámus gáldun mikroplástii Norggas? (Gávdnojit eambbo mikroplástagáldut go dat mat leat dán bargobihtás).

Maid sáhtát dahkat?

Čoavdin dihte váttisvuođa láhppon plásttain, de mis ferte rájiid rasttildeaddji ovttasbargu. Bojan Slat lea nuorra nederlándalaš gii lea ovdánahttán metoda mo čohkket stuora plásttahivvodagaid mearas.

Ocean Cleanup prošeavttas galget stuora feastonuohtit, darvvihuvvon áŋkoriin mearrabodnái, darvehit plástta mii čoahkkana guovlluide gos máŋga áhperávnnji deaivvadit, nu gohčoduvvon "Garbage Patches".

Nuorra dievdu plástabázahusaiguin duogážis. Govva.
Raba gova ođđa siiddus

Doaibmabijut maiguin unnida plástahivvodaga luonddus:

Dievdu vuodjá alla leavttuin čáhppes, jođanis biillain. Govva.
  • unnidit biilavuodjima.
  • čorget plástta doppe gos orut.
  • geavat biktasiid nu guhká go vejolaš.
  • basa biktasiid busses mii čohkke mikroplástta, dahje bija plástafilttara bassanmašidnii.
  • atte plásttadoavnnji ávnnasmáhcaheapmái.
  • váldde eret biktasiin gummegranuláhtaid mat bohtet goanstarássešiljus ovdal go basat daid.
  • ale basa basadangáris gušta mainna leat málen.
  • geavat kosmehtalaš buktagiid main ii leat mikroplásta (buktagiin main lea Njukčamearka áibbas sihkkarit ii leat mikroplásta).

Smiehta mat!

Manne daddjo "unnidit biilavuodjima" listtus mas leat doaibmabijut unnidit plásttahivvodaga luonddus?

Gáldut

NRK. (2018, 12. august). Verden trengte en hval full av plast for å våkne. Hentet fra https://www.nrk.no/norge/plasthvalen-okte-nordmenns-miljoengasjement-1.14162855

Miljødirektoratet. (2019, 27. mai). Mikroplast. Hentet fra https://miljostatus.miljodirektoratet.no/mikroplast

The Ocean Cleanup. (2020). Passive Clean Up System. Hentet fra https://theoceancleanup.com/oceans/

Veterinærinstituttet. (2019, 18. februar). Mikroplast fanges opp i fiskens gjeller og celler. Hentet fra https://www.vetinst.no/nyheter/mikroplast-fanges-opp-i-fiskens-gjeller-og-celler

CC BY-SADán lea/leat čállán Thomas Bedin.
Maŋemusat ođastuvvon 10/01/2019

Oahppanresurssat

Bærekraftig utvikling