Laavenjasse toelhkestimmie

Toelhkesth diktem «Aejverde».

Daennie laavenjassesne edtjh diktine «Aejverde» barkedh, maam Gaeptien Gåsta tjaaleme. Daesnie raerieh guktie maahtah barkedh.

Aalkoe

Tjaalege jïh tjaelijen bïjre

• Guktie gærjan nomme gustie dikte veedtjeme?
• Gåessie diktegærja bæjhkoehtamme?
• Gåsta jienebh gærjah jallh tjaalegh tjaaleme? Ohtsedh gaskeviermesne.

Åejvie-boelhke

• Åtnoe-lyrihke, jargne-lyrihke, sïejme tjaalegh, persovneles tjaalegh, laavlome-lyrihke, gærja-lyrihke, vuelie? Maam vïenhth sjeahta? Buerkesth dov vaestiedassem.
• Man bïjre dikte vïenhth? Tjaelieh aktem raajesem.
• Guktie dikte tseegkeme? Maam akt sjïere? Buerkesth.
• Dikte maallen mietie tjaaleme jallh ij? Buerkesth man åvteste datne vïenhth tjaelije veeljeme tjaeledh guktie tjaaleme.
• Gïehtjedh diktem, guktie tjaaleme? Magkerh gïeleviehkie-dïrregh nåhtadamme? Seamma tjaaleme gellien aejkien? Kontrastem gaavnh? Tsööpkeldihkie? Viertiestimmieh? Metafovrh? Symbolh? Rijmh? Tjaelieh maam gaavnh jïh guktie gïeleviehkie-dïrregh diktem tsevtsieh. Guktie tjaelije gïeleviehkie-dïrregh nåhtede? Gïeleviehkie-dïrregh dikten teemam tsevtsieh?
• Manne-gïele diktesne? Jis, dellie gåhtjobe “dïhte lyrihke manne”. Jis lyrihke manne diktesne, dellie datne tjoerh lahtestidh maam “manne” jeahta, jïh aaj man åvteste jeahta maam jeahta.

Galhkuve

Daesnie datne edtjh iktedimmiem tjaeledh.

• Datne daelie seammalaakan tjaalegem toelhkesth goh voestes aejkien lohkih?
  Mij teema jïh man bïjre tjaelije tjaala?
• Maam vïenhth tjaelije sæjhta daejnie tjaaleginie soptsestidh? Tjaelieh åenehkslaakan.