Njuike sisdollui
Fágaartihkal

Bïernen bïjre

Lohkh man åvteste bïernen lea sjïere sijjie saemiej jieliemisnie jïh jaahkoemisnie.

Bïerne

Bïernen lea sjïere sijjie saemiej jieliemisnie jïh jaahkoemisnie. Dïhte ihke bïerne dejnie sov stoerre botnine daelvegi, gellie askh meehti åeredh beapmoe-namhtah jïh tjaetsie-namhtah dïhte lij nåejties. Gïjre doekoe dellie gaavmoste göökte jorpe tjovkigujmie bööti mejtie lij skuarhtjadamme jïh njammehtamme.

Såemies aejkien lij bïerne vietseles muerjie-bårrije, mubpiej aejkiej lij måeresne jïh geekten-jealkege tjöödtjesti jïh snirri jïh åvtes-juelkiejgujmie jaemedem steereminie. Nyjsenæjjijste lij geerjene jïh dåajmetje lij dej vööste - jis ij lin baerniem beelhten nuelesne guedtieminie, guktie maa bïerne meehti dam daejredh? Bïerne tjoeri nåejtie årrodh. Kaarri vööste lij hatsves; dejtie vijrijinie vööjni.

Bïernen bïjre leah jïjnjh jaahkoeh jïh vuekieh. Dan bïjre maahtah gærjine lohkedh gusnie saemiej kultuvren bïjre tjaelieh. Nimhtie lij gosse bïernem vuatjeme, dellie vijrijh eensilaakan tjoerin geehtedh olles idtjin naan måaroej sontere båetieh gosse edtjin leekedh jïh smeejvedh. Mænngan byöpmedamme dillie dujmiesligke gaajhkide måarojde krogkestin jïh gellien aejkien aaj sjïelem dan krogkese bïejin: slaapmah, tsagkeldh. Gaajhkesh dovnesh deejrin bïernen faamoe vihth sïjhti fahkedh, jïh måaroeh orre bïernine sjïdtedh. Vaepiedodtjh vijrijh mejtie lin arhkeme! Gosse baernie jïh nïejte sinsitniem gearoedin, dillie doh jeatjebh dejtie sietjkin guktie tjoerin jïjtje soptsestidh guktie lij. Voejhkelin rïpmedh edtjin tjïekedidh, jïh nïmhtegh laavetje-guaktah dåalvoejin stoehki bijjelen, gierkiej baaktoe, sermiej tjirrh jïh johki rastah. Åarjel-saemieh daam stååkedimmiem gåhtjoeh: Bïerne-vuetjeme jallh Bïerne-væjroe.

Gaajhkh provresh tjoerin låahran nelnie pruvredh, jis mïetes-lohke edtji madtjelostedh.

Gellie soptsesth leah bïernen bïjre guhte nyjsenæjjam ryövi. Tjoeri bïernine gaavmosne jieledh, tjidtjebe sjïdti elties almetjen maanide jïh iktesth lij gåmmabasse gïemhpesh jïh dåajmije. Nyjsenæjja guhte naemhtie ryövelgovvi dïhte abpe daelviem gaavmosne sjïdti jïh idtji abpe daelvesne byöpmedh. Gosse bårrestovvi dillie bïernen juelkie-låapoeh skeeni, jïh nimhtie hïegkem gorredi.

Saemien heamturh leah sagke jeatjhlaakan daarojste jïh svïenskijste. Eah saemieh naan aejkien slåahten bïjre soptsesth. Ij leah gåessie soptsese gusnie bïerne lea båarhte abpe biejjiem jïh gånkan-baernine jïjjese sjædta. Ij leah mij nïejten bïjre gie ov-vïssjeles sjædta jïh gaajhkem goerpedahta, guktie alvas geajnoem åådtje vaedtsedh aerebi vihth sov baerniem gaavna.

Saemieh leah aaj ussjedamme bïerne - goh jeatjah juvrh - meehti almetjem jïjtse hammosne tjïekedh.

Almetjh gååvnesin mah faamoem utnin jeatjah almetjem juvrine jorkesidh. Dah lin nåejtieh, sjïele-hearrah jïh mievriestæjjah. Gosse almetjem edtjin (juvrehammose)juvre­hamman bïejedh die tjoerin veeljedh dam juvrem mïsse almetje plïeresadtje. Dïhte guhte hammosne dïhte meehti ussjedidh jïh damtehtalledh goh aerebi. Dïhte tjoeri desnie årrodh goske nåejtie gærroem luejhtieji jallh aaj goske jeemi, jallh aaj goske hammoe idtji vielie sjïehth juktie mïele jorkesovveme.

Dah guhte bïerne-hammoen sïjse nåejtiesovveme dah lin rååpehke jïh veaksehke.

Vuartesjh filmem Björnfesten!

Ohtsedh jïh vuartesjh åenehks-filmem YouTube:sne: Björnfesten. Filmesne vuajnah guktie Ossian Elgström vïenhti saemieh bïernem vijrin.

Gaaltije

Birkeland, K. & Holm Bull, E. (2002). Staaloeh vienhtieh aske lea dålle. 25 åarjel-saemien heamturh. Cappelen.